Eestlane olen ja eestlaseks jään.

Karm. Juba 4 päeva Maarjamaal oldud. Harjumatu.

25. juunil sain veel sõpradega kooli juures hüvasti jätta, peale seda perega Andy's Pizza sööma. Jalutasin venna ja tema neiuga natuke, ning koju. Avanes võimalus kohvrit veel ümber pakkida, vahetusisa andis 2 pudelit veini ning pudel viina kaasa.
Ütlesin küll, et ei lähe magama, kuid väsimus oli suur. 2 tundi sai põõnatud.
Vihma sadas. Muhe oli. Minu ja Megani ühine sõber oli meie pärast rattaga lennujaama sõitnud, et hüvasti jätta. Kirus, et tal on tagumik märg.
Kallistasime ning lennukisse.

See, mis peale röntgeni toimus, ei suutnud uskuda. Neid pisaraid, mis Megan valas... Ning aina hullemaks läks, sest ka mina hakasin nutma. Istusime lennukisse ning pool tundi ei suutnud lõpetada.

Reis seminari toimumispaika oli väsitav. Frankfurdist rongiga 4 tundi Berliini (normaalselt istuda ei saanud) ning sealt bussiga Werbellinsee'sse. Reis oleks kestnud nagu 2 päeva, 13 tunni asemel.

Päris alguses oli imelik eestikeelt rääkida. Pidin end sundima. Peale mõneminutilist rääkimist, harjusin ära. Kuid veel praegugi tulevad venekeelsed väljendid suhu.

Need 5 päeva Werbellinsee's olid ägedad. Freedom of Expression oli selle aasta YES'i teema.

Article 19.

• Everyone has the right to freedom of opinion and expression; this right includes freedom to hold opinions without interference and to seek, receive and impart information and ideas through any media and regardless of frontiers.

The Universal Declaration of Human Rights

Küsimus oli, kas limiteerida seda vabadust või mitte. Minu arvamus, ei.
Mis sest, et seal näidati klippe, kuidas poliitik ütleb parlamendis, et moslemid pole piisavalt modernsed, elamaks Taanis, või et piiskop räägib, et gaasikambreid ei eksisteerinud, või et öeldakse: "Fags are beasts."

Üks poiss ütles avalikult, et kui me tahame seda vabadust limiteerida, siis oleme me lollid. Viis, kuidas ta seda ütles ei olnud ülbe, või üleolev, ta avaldas oma arvamust ning ta tekitas kõneainet. Inimesed hakkasid rääkima temast ja mida ta ütles. Ta pani meid mõtlema.
Ning keegi veel ütles, et kui ma tahme seda limiteerida, siis tähendab see seda, et me limiteerime enda vabadust.

Mida ma tahan öelda, uurige enda õigusi, uurige enda sõnavabadust. Ärge istuge kodus ning kiruge kui sitt on maailma, tehke selleks, et teil hea oleks, midagi. Mõelge!

Inimesed, kelledega kohtusin, tutvusin on ägedad. Sain Moldovast tuttavaid juurde, tutvusin tüübiga Saksmaalt, kes käis Soomes.
Huvitav oli kuulata erinevate inimeste arvamusi antud teemal ning niisama lõbutseda. Hea meel, et sinna seminarile läksin, kuid kogu aeg mõtlesin, et tahaks ikkagi Moldovas olla.

Ameerika jalgpall YES'i moodi.

Meie Balti kett.

Vahetusaasta Moldovas võib küll läbi olla, kuid YFU'ga tegelen edasi ning Moldovasse sõidan veel tuhandeid kordi külla.
Ja maailma jään ma alatiseks avastama.

non est ad astra mollis e terris via

Njah.
02.45 peab lennujaamas olema. Kaua pole enam oodata.

Hetkel üksi kodus. Isa sõitis vanaemale külla, jõuab hilja, ema ja Vova suvilas, Pavlik terve päev väljas olnud. Hommikul käisin poes, vahetasin raha ning tegin võileivatordi.
Jõudsin veel pesu pesta ning triikida. Ja duši all ära käia. Enne lahkumist veel korra duši alla.

Eile nutsin. Eile naersin. Täna jälle nutsin. Ja saan veel nutta.
Eile jõin õlut. Dima, Julia ja Katjaga. Kirsse, krõpse, kurke ja tomateid sõime. Lubasin augustis arbuusiviina ning eesti õlut neile.
Magama läksin kella 12 ajal ning kujutate ette, pool seitse ärkasin. Ilma äratuskellata.

Veerand klassi läheb Venemaale ülikooli. Tublid muidugi. Soovin neile edu.
Praegu jooksevad klassikaslased mööda linna. CityQuest 6. Kuradi hea mäng. Nukrutsen, et ei saanud minna.

Loomaaeda ka ei jõudnud.



Mixed emotions.

-

"There is no easy way from the earth to the stars. "

City Club

Hahaa!

Käisime kuuekesi, mina, Anja, Lena, Sveta, teine Anja ja Ruslan, ööklubis. Kohtusin Lena ning Anjaga poole üheksa ajal kooli juures. Nähes, kuidas nemad olid riietunud, hakkas mul häbi. Olin teksades ning maikas. Läksin koju ning vahetasin.
Tahtsime minna Military Club'i (klassivend töötab seal), kuid elektrit ei olnud. Peale poolt tundi ootamist öeldi, et kahjuks ei suudeta midagi teha ning suleti. Võtsime takso (näkku 10 leid) ning sõitsime siis City Club'i. Sissepääs tasuta ning jookidele läks kuue peale kokku 625 leid.
Suutsin öö otsa kontsadel tantsida. Ära tegin. HAAH! Kuid pärast mööda linna taksot otsides oli jube jalutada.
Koju jõudsin poole kuue ajal, võtsin duši ning heitsin magama. Kella 1 ajal ajas miski mind üles ning jälle duši alla. Magan lahtise aknaga, kuid ikkagi on palav.

Eilse õhtu/tänase öö peale läks endal 218 leid. Ägedalt veetsime aega.

Terve tänase päeva midagi huvitavat ei teinud. Pesin riideid, koristasin korterit, ümberpakkisin kohvrit. Õhtul kooli juurde, sulgpalli mängisin, jalutasin Dima ja Juliaga.

Homne päev ning neljapäev. Reede varahommikul, 2 ajal lennujaama. Saksamaale 5-ks päevaks.

Paul Van Dyk - Time Of Our Lives

Vabadus

Eile hakkasin mõtlema, kuidas вишня eeti keeles on. Kirss. Kuid siis tuli mõte, ei ole võimalik, liiga imelik sõna. Täna vaatasin sõnastikku ning jah, ikka veel kirss.
Selliseid momente oli/on palju. Kahtlen, kas see on eesti keeles nii, või siis ei meenu sõna absoluutselt.

Nädalavahetusel olin perega suvilas. Te ei kujuta ette, kui ilus seal on. Maja on remonditud, nii väljast kui seest. Kuid jube oli pärast töömehi koristada. Põrandaid sai umbes 20 korda pestud. Aknad saime ka puhtaks ning kardinad ette. See laupäev paigaldatakse köök. Natuke veel ning valmis.

Head isu, lapsed.Pidin pildistama.


Ma kahtlustan, et mul on sokke söövad jalad.

Täna kirjutasid klassikaaslased viimase eksami. Nüüd on vaid tulemusi vaja oodata.
Nii debiilne süsteem see aasta. Selle asemel, et ministeeriumist eksamipaberid ja see muu värk hommikul võtta, tehakse kogu teema läbi interneti. Aga, täna hommikul internett ei töödanud ning pärast oli printeriga midagi viga. Eksamiga alustati 11.
Kõik eksamid algasid hiljem.

Hehee, seadus, mis kohustab turvavööd kandma, läks läbi. Nüüd märkan rohkem sõitjaid, kelledel turvavöö kinnitatud. Eks varem oli ka kohustus, kuid ei kantud eriti, ei teagi, miks.

Reedel, 9 homikul hakkas tummapommi hoiatus undama. Algul ei reageerinud kuidagi, kuid kui juba tükk aega undas, hakkasid kahtlased mõtted liikuma. Mis toimub, kas Moldova on rünnaku all jne. Mõne minuti pärast lõppes.
Praegu tunduvad nii lollid mõttes, kuid praegu on kõik reaalne, kõike võib juhtuda. Kunagi ei tea.
Ning õhtul mägides kaardimängu билот (tõlkida ei oska), mõistsin, et terve aasta olen vene keeles rääkinud, ümbruskond on venekeelne olnud, aga varsti on kõik eesti keeles. Hakkasin mõtlema, kuidas ma kohanen, nii imelik saab olema. Ning билот on nii äge kaardimäng, kuid ma kahtlen, et keegi sõpradest, tuttavatest seda mängu oskab.

Tekkis idee, mille ka teoks teen.

И осталось 10 дней... В Молдове.

Re-entry

YFU korraldatavad seminarid on parimad. Seda rõõmu, naeru ning kõva tööd.

Sain ägedaid ideid ning mõtted selgemaks. Kõik ei ole nii lihtne, kui esmapilgul paista võib.

Esmaspäeva hommikul käisime Milestii Micis eksukrsioonil.
Üle pooleteise miljoni veinipudeli, hiiglama suured veinitünnid, kuhu inimesed sisse ronivad, et neid puhastada ning tänavad. Just nimelt, see kelder on nii suur, et seal on tänavad. Ning loomulikult tänavatel on nimed. Ning me liikusime nendel tänavatel autoga.
Nii mõnus oli seal. Kuna ta asub maa all, siis 40-kraadisest kuumusest oli hea vaheldus.
Kelder laiub üle 250 km, kuid kasutuses on ainult 120 km.
Sinna peab tagasi minema.
Mõned pildid.

Teisipäeval oli klassikaaslastel inka eksam. Katja palus, et talle kirja ning essee kirjutaksin, nõustusin. Arvasin, et tuleb suur paanika, kui klassijuhataja teada saab, aga jah... Terve kari õpetajaid kirjutasid eksami küsimustele vastuseid, kirje ning esseesid ja andsid õpilastele. Suht kergelt said nad maha kirjutada ning aulas teistele edasi anda.
Homme on mata eksam. Eks kordub see sama...
Ma ei kujuta ette, kuidas ma riigieksamil spikerdaksin. Et ma üldse spikerdaksin.

Valmistun vaikselt tagsitulekuks. Valmistan perele kinki, sõpradele. Ning nagu ikka, iga õhtu kooli juures. Nii lõbus on seal. Õpin uusi kaardimänge ning muid huvitavaid mänge. Igav ei hakka.

37 kraadi.

Kraadiklaasil 37 kraadi. Ilmselt sellepärast, et ta istub päev otsa päikese käes, aga ma ei kahtle. Väljas on PALAV!

Istun üksi kodus, pere sõitis eile vanaema juurde, Drochiasse. Sama teema, mis lihavõtete ajal. Surnute mälestamine? Ei oska muud moodi tõlkida/öelda. Vene keeles nimetatakse на кладбище.
Lühidalt, vanaisa suri aasta tagasi ning tuleb suurem "pidu". 80 külalist.
Moldovas on see suur teema.

Ei läinud sellepärast, kuna pühapäeval toimub YFU poolt korraldatav re-entry seminar. 10-st hommikul 8-ni õhtul. Ning esmaspäeval sama lugu.

Käisin turul. Tomateid, kurke, paprikaid salatiks. Jogurt ja keefir ning banaane. Nendest elatun nädalavahetusel. Muud ma lihtsalt ei suuda sellises palavuses süüa.
Nii hea, et lähedal on turg. Ma vist armusin Moldova turgudesse ära. Neid on Kishinevis palju.

Ma pole teile kirjutanud, mida on Kishinevis palju. Apteeke ning valuutavahetuspunkte. Tänaval jalutades näeb neid praktiliselt iga nurga peal.
Bensiinijaamades on nii, et endal pole vaja autost väljuda. Annad raha, ütled, kui palju liitreid soovid ning teenindaja täidab paagi sinu eest.

Väljas kasvab kirsipuu. Oi, kui kõrge ta on. Ning nii punased kirsid, mmm. Kahjuks käsi ei ulatu nendeni, ning köögiaknal võre ees. Kuid, võre saaks eemaldada...
Ühel hommikul riputasin pesu kuivama ning kuulsin imelikku kahinat. Pilk läks korraks kirsipuule ning nägin noort poissi puul istumas ja kirsse söömas. 5 korruse kõrgusel! Mitu meetrit see võiks olla, ei oska öelda. Päeval istus puu otsas 2 poissi.
Kui väga tahta, saab kõike.

Donnie Darko on maailma parim film. Nüüd ka vene keeles nähtud.

Kuulates Fear Factory'it ning oodates sooja vett.

Hehee, naudin elu!
Pühapäev-esmaspäev toimub Re-entry seminar. Meid valmistatake kojuminekuks ette.

Sooja vett pole. Profülaktika. Mida iganes see ka tähendaks... Keedame potiga sooja vett ja elame edasi. Esimest korda elus käisin külma duši all, karastav. Eriti Moldovas.

Praktiliselt iga õhtu istume seltkonnaga kooli juures, mängime sulgpalli ning kaardimänge. Kaardimängud on... väga huvitavad. Poistel on, mida oodata (khmkatsudakhm).
Kuid, kõik elame aastate võrra kauem.

Tagasitulek:
YESilt (Saksamaal toimuv suur, äge, multifunktsionaalne seminar) saabuv buss jõuab tagasi 1. juuli õhtul. Tallinnasse planeeritakse jõuda 20.00 orienteeruvalt ja buss tuleb Falgi tee parklasse ( see asub YFU Eesti kontori lähedal, too Toompeale minev tee)
Jään teid ootama. :) (Esimene smaili, mille blogipostitusse panin.)
Vaatasin telefonis olevat kalendrit, pigem jõllitasin, ning mulle pole kohale jõudnud, kui varsti ma lahkun. Eile ka Julia ütles: "Kuidas me sind laseme lahkuda."
Sama lugu oli lahkumisega Eestist. Istusin bussi, buss hakkas tagurdama, lehvitasin perele, sõpradele, nutsin krokodillipisaraid, kuid ka siis ei jõudnud kohale, et lahkun Eestist 11 kuuks, 334-ks päevaks.
Jäin magama, ning kui pool tundi hiljem ärkasin ja nägin, et sõidan ilusal suvisel õhtul Leedu poole.. Vot tol hetkel jõudis lõplikult kohale. Et toimuv on reaalne, sama reaalne, kui minu kõrval istunud inglise noormees (Oi, kui kena ta oli. :D )

Urban Symphony - Rändajad (Super laul)