Hmm

Täna sain Danielilt, vahetusõpilaselt Saksamaalt, sõnumi, milles ta küsis, kas ma pean ka haiglasse minema vereproovi andma. Mul jäi suu lahti, sõna otseses mõttes.

Mulle pole nõelad kunagi meeldinud. Väljaarvatud need, millega tikkida ja õmmelda saab.
Kuid positiivne külg on see, et kui peaksingi minema, saan oma veregrupi teada. Juhuuu! Järjest mu unistused täituvad.
(Loodan, et mind imelikuks ei peeta.)
Aga, see selleks. Tahate mu tuba näha? Palun.

Sellal, kui video was uploading, kontrollisin ega ma lepingut ei riku. Minu arusaamist mööda on kõik korras.

Kõik rotid ja padjad ja Brunod ja ... (Aiky kingitused) on kaasas ja oma koha peal (mõned loomulikult peidus). Diivan käib lahti, seega ruumi laiutamiseks on. Ning Vana Tallinnad ootavad uusi omanikke, kuid sellega pole muret, 6. septembril on YFU Moldova 10. sünnipäev. Midagi Eestist ju ka vaja viia.
Seoses sünnipäevapeoga, on vaja Eestit esindada. Kavatsen alustada lõiguga Nukitsamehest, koht, kus lauldakse Kodulaulu ning lõpetada 2007. aasta laulupeo videoga, "Isamaa ilu hoieldes". Kuid mida veel? Olen end lolliks mõelnud.
Mis on Eestile ainuomane? Midagi naljakat? (Heh, Gerti soovitas rääkida, kuidas me õlut teeme. "Ikka võtab muigama kui eesti neiu kõigi ees õllest rääkima hakkab :D,") Midagi, mis teistele tundub imelik, et meil see või teine on?
Sõbrad on vastanud erinevalt: Viljandi Pärimusmuusika Festival, kama, hapukapsad, leiva rasva sisse kastmine...
More ideas? Anyone?

Läinud pühapäeval sain kodutehtud pelmeene. Mmm! On ikka midagi muud, võrreldes nende sügavkülmutatud käkerdistega. (Vabandust, kui riivasin kellegi tundeid.)
Aga täna ja eile öösel oli üle pika aja jahe. Nii hea oli hommikul ärgata kuival padjal. (Tavaliselt higistan pea kuivaks.) Ning vihm... Oeh. Kolm-neli korda on vihma tulnud, enamasti suure mürtsu ja kärtsuga. Ehk äikesega. Ning hetketemperatuur +28. "Soe", või mis?

Vaade rõdult vasakule ja paremale. Muhe. (Ütlesin ju, et siin on palju puid)






















Kahju, et viinamarjad meie rõduni ei kasva. Ainult köögiaknani, aga aknal on võrk ees.
Kuid viinamarjadest ja puuviljadest üldse võid end lõhki süüa.

Enrique Iglesias - Can You Hear Me

Все, увидемься следующий раз.

"Home alone" Moldova versioon.

"What are you doing here? You came too early."

Need olid esimesed sõnad, mida kuulsin Stela suust. Стела, моя сестра. Tõesti, lennuk saabus ligi 45 min. varem, kuid kõik olid rõõmsad, et kohale jõudsin.
Alustuseks tutvusin Moldova temperatuuriga... Huh, palav, üle 30 kraadi. Teed on konarlikud, "pisut". Tänavatel vedeleb prügi, väga palju leidub hulkuvaid, kodutuid koeri, kasse ka, aga mitte nii palju.
"Moldova is the poorest country in Europe but rich people live here, " ütles Vova (мой брат). Tõsi, tänavatel liiklevad maasturid, BMWd jne. Ja yuppiesid on palju näha. Ning, kui kortermaja võib väljast näida vana ja lagunenud, siis korterid on väga korralikud ja hubased. Nagu öeldakse, välimus on petlik.
Turvavöösid ei kinnitata, kiivreid ei kanta, linnasiseselt sõidetakse 70, 80 km/h (piirkiirus 60 km/h), autosignaali kuuleb palju... Ehk, jalgsi liigeldes tuleb väga tähelepanelik olla. Väga. Kuid sellegipoolest, mulle meeldib, meeldib, meeldib. Inimesed on avatud, soojad, spontaansed, suhtlemisaldid. Ja ega Eesti nii tundmatu pole, vanemad inimesed teavad Vana Toomast, Tartut, Tallinnat samuti. "Klassika!" ütles üks vanem meesterahvas, kui kuulis Georg Otsa nime. Mõned on Eestis sõjaväes teeninud.
Mida ma esimest korda kuulsin, oli et Kishinev is the capital of green Euroopas. Kuid selles ma ei kahtle, sest siin on tõesti palju, palju, palju puid.

Eelmine nädalavahetus läksime mina, ema, isa ja Vova Kishinevi lähedale maale, linnast välja kalastama. Aga kala ei näkanud, ega nad öösel nii väga näljased ole ja Une-Mati käib neilgi külas.
Kuid milline vaade avanes... Mmm.

Enamuse õuduseks... AJALUGU!
3. ja 4. augustil toimus algusaasta seminar, kus meile (peale minu on Moldovas 3 Saksamaalt pärit vahetusõpilast, ülitoredad inimesed) räägiti Moldova ajaloost, koolisüsteemist, poliitikast jne. Ajaloost on kõige ägedam Stefan cel Mare; tüüp võitis 47 lahingust 45, ja peale igat võitu ehitas kloostri. Вот так.
Seminari kõige meeldejäävam tegevus oli aardejaht. Et aare kätte saada, pidime tantsima horat, Moldova rahvustantsu. Keset tänavat. Hora pole vaikne tants... Ja me pidime inimestelt küsima... Kuid leidus paar julget, kes nõustusid 4 noort aitama.
Kunagi lisan siia ka video... ;D

Löpetuseks: Metsatöll feat Chalice - Hakkame mehed minema. xD

Ning jah, hetkel olen üksi kodus, kuid aknast sisse ronivaid kriminaale pole. Elan siiski 5. korrusel.
Ja ämblikmeest ei eksiteeri.