JEHUU!

Täna tähistasime, Megan, Daniel, Nicole ja mina, Megani sünnipäeva. Sõime kohas nimega Andy's Pizza, kuradi (vabandust) head pizzad, seejärel sõitsime trollibussiga Ştefan cel Mare kuju juurde. Hahaa... Megan arvas, et meil oli talle eriline üllatus plaanis, kui tegelikult läksime sinna ekstra sellepärast, et väike nali mängida.
Daniel küsis Meganilt: "Do you want to be my girlfriend?"
Oleksite pidanud ta nägu nägema... Sekund vaikust ja siis naerupahvatus.
Kuid siis, Megan: "Are you serious?"
Meie kord naerda.
Nojah, ümberjutustatud nali pole enam see, mis ta oli toimumise hetkel.

Kuid see pole põhjus, miks ma jehuutan. Pärast meie seiklust ootasime trollibussi (pool tundi ja rohkemgi), et koju minna, kuid ei kippu ega kõppu. Megan oli nii lahke, et maksis takso eest. 30 lei.
Kui taksojuht kuulis, et olen Eestist, läks jutt lahti. Tema ema oli eestlane, tema perekonnanimi on eestipärane (kahjuks ei mäleta), ta teab Oskar Lutsu ja tema teoseid, ta nimetas Jägalat, Maardut, Tartut. Ta hääldas mu nime õigesti. Siiani hääldatakse kas Molle (siis, kui end esmakordselt tutvustan), Malje (enimlevinud), Manna (üks ja ainus kord, kuid võimatu unustada), Malutška.
Tema sugulased on hetkel Moldovas (nad räägivad eesti keelt), ta ise tahab Eestisse kolida. Eesti keelt ta ei oska, kuid tahab õppida.
Mu tuju oli juba niigi laes, kuid siis läks veel paremaks, kui ta ütles: "Вы отлично говорите по-русски."
Saatus või kokkusattumus, kes teab.
Lihtsalt suurepärane päev.

Dagö - Püüa pilvi, sa ulatud nendeni