"We stand side to side"

Lõpetasin koristamise. Triikisin isa särke. Vaatasin Aladdin'i seiklusi. Muhe.
Eile nägin Madagaskar 2. Üks laul meeldib eriti, nime ei tea. Alex tantsib selle muusika järgi, seal kus too psühhopaadist vanamemm tahtis ta maha lasta.
Eile oli ka kohtumine, YFU kontoris, vahetusõpilaste ja peredega. Pidime valmistama oma riigi toitu. Tegin leivasuppi. Ei tulnud päris selline välja nagu peaks tulema. Inimestele kah eriti peale ei läinud. Sõin üksi, isuga.
Daniel ja Megan tegid salatit, Nicole kooki. Sarina ei teinud, käsi kipsis. Murdis sõrmeluu, palli põrgatades.

Alates reedest oleme legaalselt Moldovas. No, Nicole alates järgmise nädala kolmapäevast. Saab paberid siis, kuna ta saabus Moldovasse hiljem.
Oi, mis skandaali ta korraldas. Sai vihaseks ja vandus saksa keeles.
Naine, kes meile meie "paberid" (midagi ID kaardi sarnast + kollane immigrandikaart) andis, küsis, kas koolis õpetatakse teid sellises olukorras nõnda käituma.
Mul oli ta pärast piinlik. Ja ta peab kolmapäev üksi tagasi minema. Jube.
Ega eile YFU kontoris parem polnud. Ta hostvend näitas meile pilti, kuidas ta köögis askeldab ja oi, oi , oi... Käitus nagu metslane, ise sai 17.
Yes I know, I'm a little b***h, badmouthing. Kuid tõesti, on siis vaja nii käituda, väikese pildi pärast?!

Saksa keelest rääkides, hakkab ka mulle külge. Aasta lõpuks räägin kolme keele võrra rohkem.

Ajaloo tunnis oli teemaks näljahäda. Õpilased tegid ettekandeid, filme. Jube oli vaadata. Kondised, praktiliselt luu ja nahaga lapsed, vanemad. Ligi 200 miljonit surnut. Rõve.
Tänapäeval on, mille eest tänulik olla.

Sa püha müristus! Moldova pulm. (Sai seal paar nädalat tagasi käidud)
Alustuseks, laulatustseremoonia kirikus. Lähemalt sellest ei oska rääkida, kuna kõik külalised sinna ei lähe. Kuid tähistamas, ehk peol on kõik kutsutud külalised. Tantsitakse, süüakse.
Pruutpaarile antakse калач (kringlimoodi sai, leib), murravad pooleks, ning, see, kes saab suurema poole, on perepea.
Lõpupoole läheb huvitavaks. Нанаши (loe: nanašõ), eestikeelset vastet ei tea pakkuda, räägivad pikalt, õnnitlevad, ning seejärel hakkavad saalis pokaaliga ringi käima ja külalised samuti õnnitlevad ning panevad pokaali sisse raha. Sellega läheb kaua, kaua. Peale seda, viskab pruut pruudikmbu.
Pärast, võetakse pruudil loor peast ning peiul õis rinnust ja asetatakse noortele. Üldiselt usutakse, et nõnda tehes, nood abielluvad kiiremini.
Seejärel asetatakse pruudile põll ette ja rätt pähe, tähendades, et ei ole enam tüdruk, abielunaine. Siis tulevad vanemad, õed, vennad, külalised ning panevad neile tekke peale ning kingivad midagi, kodu jaoks. Kõige lõpus muidugi pulmatort ning lahtilõikamine. Üksteisele amps ning kõik.
Нанаши on kui kolmas pere pruutpaarile, vaimne toetus. Kui peres tüli, minnakse nende jutule, sest nad on neutraalsed, ses mõttes, et vanemad ju kaitsevad automaatselt oma last.

Kes pole veel aru saanud või ei tea, õpin venekeelses koolis. Kõik õppeained, peale inglise ja rumeenia keele, on vene keeles.
Moldovas on venekeelsed ja rumeeniakeelsed koolid. Nagu Eestis, eesti- ja venekeelsed.

http://www.youtube.com/watch?v=DRoZvHDlRHg&feature=related

Meelde tuli.

Lasin Stasil (Austriapoiss) kuulata eesti muusikat. "Hakkame mehed minema" ning "Saaremaa vägimees", Metsatölli repertuaarist.
"Как эстонский Раммштеин, " tuli vastuseks
Eile, lisades orkutisse pilt, mängis mu muusika, ning vend kommenteeris: "Это вот так..." ja näitas pöial alla.

Сегодня просто был так отличная день. (Liisi, kas правилно?)

Fear Factory - Default Judgement (Lõpu poole nii mõnus.)

Marile

Kella kahe ajal saabusime perega Põhja-Moldovast. Jep, jälle sai seal käidud. Seekord vanaemal külas. Ei tea mis linnas, küsisin, kuid aru ei saanud. Aga sinnasõit oli muhe, kuulates Modern Talking'ut.
Tähistasime храм'i. Tõlkes tähendab pühakoda kuid ... Kuid, kuid, hmm, kuidas öelda? Ei tähistata pühakoda päeva. Nagu Linnapäev, 14. oktoober, Kishinevis. Igal maakonnal on oma nn. Linnapäev, mida nad tähistavad. Tegelikult tähistab iga maakond oma pühaku päeva. Igal maakonnal oma pühak.
Oeh, lugesin kirjutatu üle ja ei saa aru, mida ma kirjutasin. Ehk teie saate.
Süüa sai palju. Palju, palju, palju. Ka juua oli. Koduveini, mmm. Ja konjakit. Brr, konjak ei meeldi.
Ka lund tuli. Algul koos vihmaga, ehk nõme, nõme lörts. Hilisõhtu poole oli maa külmunud ning pisut lund oli ka maas. Ning mõnusalt külm, 0 kraadi.

Reedel oli ajaloo tunnis teemaks II maailmasõda. Ning me tegime teatrit. Mõned vaatemängud (ka mina mängisin), luuletused ja laulud (laulsin samuti).

Aga, mina pidin ka luuletuse ette kandma. Eesti keeles. Otsisin, mis otsisin, ei leidnud. Klassiõde ütles pole midagi, räägi, et mulle meeldib muusika, täna ilus ilm, ainult et emotsioonidega.
Niipea kui klassi ette astusin, unustasin, et nad ei mõista eesti keelt. Ajasin neile pada, a´la: "Lendan kui vari üle taeva... ei leia päikest jne" Kui lõpetasin, tormiline aplaus.
Pärast Anja, klassiõde, rääkis, kuidas tehti: "Tššt, Malle räägib." ning kuidas kõik kuulasid ammulisui.
"Luuletuses" oli hetk, mil vaatasin aknast välja ning naeratasin, ning pärast õpetaja kommenteeris, et see hetk oli super. Lisaks sellele, eesti keel on ilus, meloodiline, ning mina oma uue soenguga klassi ees... Eks ma parasjagu punastasin.
Kuid nüüd pean ettekantud "luuletuse" vene keelde tõlkima. Asume otsingutele. Juba palusin Merike Vardjalt abi.
Need kaks tundi olid super. Pole enne midagi sellist näinud. Peab Eestis ka proovima.
Kui enne pole öelnud, klass kus õpin, on teatriline. Selles mõttes, et nad teevad etendusi, vaatemänge ja muud säärast. Klassi ees nad häbelikud pole. Mulle meeldib. Neilt võin nii mõndagi õppida.

Umbes poole tunni pärast lähen jälle sööma. La Plăcinte'sse. Tähistame Nicole'i sünnipäeva. Oeh, pean ujula üles leidma.

http://www.youtube.com/watch?v=EuBzKV6XgvA&feature=related
Vaadake.

Huh..

Palju aega on möödunud, ka vaheaeg lõppes 2 päeva tagasi. Oeh, kuidas tahaks veel.
Aga, 2 päeva vaheajast veetsin Põhja-Moldovas, Soroca nimelises linnas. Külastasime kloostreid. Oi jeerum, neid on Moldovas kui seeni pärast vihma, ehk, väga palju. Kuid külastamist on nad väärt. Esiteks, iga klooster on omamoodi huvitav, ning teiseks, Põhja-Moldova on kaunis. Need, kes on käinud Šveitsis, Einsiedeln'is, võivad ette kujutada, milline on Põhja-Moldova. Päris sama ei ole, aga mulle meenus kohe Šveits.
Mis veel huvitavat... Isa murdis jalaluu, varsti pääseb kipsist.
Pühapäeval lähen moldova pulma, kõik räägivad, et see on omaette nähtus.
Neljapäeval ootab mind juuksur ähvardavate kääride ja punase värvi väljapesijatega. Hihihii..

Ilmad on külmad, talvejope selga tarvis ajada. Kuulsin, et Eestis sajab vihma, ning, et mõni päev tagasi oli suur torm olnud. Mul aga päike paistab, talv tulekul. Mis saaks veel parem olla?!
Hah, klassijuhataja arvas, et olen juba lahkunud. Ei saa nad minust niipea lahti.
Millega mul on kohutavalt vedanud, eksameid ma kirjutama ei pea. Vahepeal mõtlesin, et prooviks, aga klassijuhataja ütles, pole vaja. Seega 31. mai on viimane koolipäev. Praegu tundub see valgusaastate kaugusel.
(Aiky, kui sa vaid näeksid, mis sinu kingitud roosast "päevikust" on saanud.)

Ladi ridi ralla, pakane on valla...