Jommajaaa

Tulen koolist koju ja ukse juures, pingil, istub võõras, vanem naisterahvas. Ütleb tere päevast ning hakkab mingit imelikku juttu ajama. Kuna eriti ei tahtnud kuulata, jäid kõrva taha sõnad: jope, fašism, Riia, kalad, Jumal, tädi jne. Seosetu jutt.

Seitsmendatest ja kahesandatest tundidest pole halli haisugi. Tunniplaani muudeti ja kõik.

Eile oli geograafia. Sain esimese hinde. 10.

Rääkisin pisut Eestist.
Pindalast, ning kui palju sellest on meie metsad. Et maailmas oleme soode koha pealt teisel kohal, Soome järel. Ning Tuhala nõiakaevust ei saanud mitte kuidagi rääkimata jätta.

Eesti käsitöö, õllekruusid. Minu kindad, mis tekitavad sensatsiooni. Samamoodi nagu stressipall-tiss.

Mardi- ja Kadripäevast. Jaaniööst ja -päevast. Ning laulupeost. Samuti meie saunas käimise traditsioonist.

Sain aplausi osaliseks.

Aga oi kuidas ma olin närvis. Ning sellepärast lugesin kohutavate vigadega. Oeh.

Kolmapäeval oli avatud inglise keele tund. Teemaks armastus. Koduülesanne oli kirjutada, tõlkida, või mida iganes oskad veel välja mõelda, teemal armastus.

Valisin laulu "Ma tahan olla öö" ning tõlkisin inglise keelde.

Võtsin youtube'is oleva versiooni ning kohendasin, et ikka rütm oleks ja ilusti riimuks.

Siin ta on.

I want to be the night

Don't know, how are my deals with god,

but sometimes I feel like someone's helping.

That I can be here with you now,

and feel someone great caressing.

Strange stories are there in my heart,

nothing is like before, a bird I wish to be.

One hope so gently shining on me like a work of art,

becomes so much better now what I hear or see.

I want to be the night behind your window,

I want to be the curtain in front of the window,

I want to be pillow on which you sleep,

I want to be in the water deep.

I'd like to be the moss under you feet

and in the notebook your papersheet.

In the spring I wish to be your cold

and in the summer below the grass your toe.

In the autumn your test in chemistry

and in the winter your sled line, mystery.

Under your feet I wish to be the lawn

and at the bottom of your pocket to be drawn.

Olen loll. Uups

Mäletate, tahtsin Rumeenia reisist videosi lisada, kuid kirjutasin, et mingi probleem... Njah, vajutasin vale "nuppu". Ehk siis, tahtsin videod piltide pähe lisada.

Adios.

Meil on sooja vett! HURRAA!!

Täna vara-vara hommikul lendas Sarina koju. Eile õhtul siis istusime viiekesi YFU kontoris ja pugisime süüa. Shokolaadikomme, martsipaniküpsiseid jne, jne... Kõhu sai täis ja naerda.
Sel hetkel mõistsin kui karm saab olema lahkumine.
Kuid saan iga kord tagasi tulla. Nojah, 36 tundi Peterburist rongiga... Ei, lõbus saab olema.

Mõnda aega toimuvad meil seitsmendad, kaheksanda tunnid, kuna kooijuhtkond otsustas nii. Ning meil pole vaja 3 laupäeva koolis käia. Jehuu.

Süüa tahan.

I'm baack!

Gaasipuudus. Sooja vett ei tule kraanist. Ning lapsed ei pidanud veel kolm päeva kooli minema, ehk, vaheaeg lõppes 15. jaanuaril. 3 nädalat vaheaega, vot nii.

Rumeenias... Pole elu sees nii palju naernud kui seal.

Mina, Vova, tema parim sõber Andrei, Andrei tüdruksõber Veronica ning Veronica onu Oleg ja tädi Sveta. Olime kohas nimega Lacu Roşu, Harghita maakonnas.

9 tundi. Edasi ja tagasi. Kuid kujutate ette, mägede vahel sõita. Vaatasin küll aknast välja ning ajasin pea kuklasse, kuid väheseks jäi. Ning veel pimedas... Tahan veel!!

Saabumise õhtul 70% "viina" proovida, cabana omanikult. Huh, kange kraam. Jube.

Omanik on venna ja tema sõprade tuttav. Vene keelt ei oska eriti, ning kuna mina ei oska rumeenia keelt sai inglise keeles vesteldud. Sain isegi ühe päeva tasuta olla.

Igal õhtul pisut veini ja "Comedy Club". Vene komöödia saade. Kel võimalus vaadata, soovitan.
Ning igaõhtune kohustus, Monopoly. Kahjuks ei võitnud mitte kordagi.

Esimesel päeval jalutasime niisama, Vova ja Andrei kukerpallitasid mäest alla.
Teisel päeval ronisime mäetippu... Oppaaa. Kes mäletab Šveitsi, Einsiedeln'i juures ronimist, unustage, Rumeenias oli hullem. 45-55 kraadisest kallakust üles ronida... Njah, arvan et 2 kilo läks kõigil maha. Ütlesin küll, et teist korda ma sinna ei roni, kuid kange tahtmine veel minna.

Vaade oli ilus. Ütleksin, et unustage Šveits ning minge Rumeeniasse.

Õhtul mängisime pantomiimi. Voval fantaasiat jagub, oskas teepakki näidata ning ka kondoomi.

Naerda sai kõhuvaludeni.

Järgmisel päeval lihtsalt jalutasime.

Viimasel päeval kelgutasime. Vovaga on võimatu kelgutada, ta sõidaks kasvõi puutüvest läbi. Mälestuseks sain sinika. Kuid naerda sai. Elame veel aasta kauem.

Pool neli oli vaja ärgata, seega mis mõttega magada. Kuid kolme ajal kukkusin.

Ning algas tagasisõit. Kõik. Finito. Damn it!

Tahtsin videosid üles laadida, kuid mingisugune probleem, ei tea. Ehk kannatate, kuni näeme.

Veebruari lõpus saan veel Rumeeniasse, keskaastaseminarile. Siis juba Bukaresti.

Breaking Benjamin - Forget It

Mõnus lugu.

Head uut aastat & Häid jõule!

Eile kuulsin uudistest, et gaasivarud Chişinăus lõppevad täna hommikul. Päris otsakorral ei ole, gaasipliit veel funktsioneerib, lihtsalt külma vett pole ja küte on väiksema tempratuuri peale keeratud. Kuid, seni kui on elekter, on kõik korras. Aga, kui elektergi peaks "otsa saama" tuleb juurte juurde tagasi pöörduda, ehk lõke üles ja katel tulele. Kõik on lahendatav.

Uue aasta võtsin perega vastu, kodus. Oi jummel, nii palju süüa ja nii vähe inimesi: mina, vend, isa ja ema. Pavlik läks sõpradega suvilasse.
Kui uus aasta juba käes, tulid Vova sõbrad külla. Laulsid ja soovisid uuel aastal kõike head jne. Said vastutasuks raha.
Moldovas, kui 1. jaanuaril minnakse külla, tehakse samamoodi nagu me Kadri- või Mardipäeval. Igasugu õnne- ja tervisesoovid, riisi või vilja viskamisega ning antakse kas raha või maiustusi või mõlemat. Ainult siin ei riietuta vastavalt kas Kadriks või Mardiks.
Kas Eestis ka selline komme on..?

Jõule tähistasime vanaema juures, põhjas. Teate kui mõnusalt külm seal on. Ja lumi... Krudiseb jalge all. Tuli kuri mõte Eestisse postiga pisut lund saata.
Aga, jõulude aeg lauldakse ka. Ning samuti, raha, maiustusi antakse. Päris lahe.
Et ma ei unustaks, Moldovas on jõulud 7. jaanuaril.
Õhtu enne tagasisõitu, sai diskoteegis käidud. Midagi erilist pole, kuid muusika on hea ning rahvas muhe.
Aga, vanaema juurde sõites... Püha manna! Istusin vennaga tagapool, ukse juures, ning kui bussijuht ukse avas, enam kinni ei läinud. Sidus igasuguste nööride ja värkidega, kuid... Õõõh, külm!
Tagasi sõites olime targemad, istusime keskele. Sai head filmi vaadatud ja magada kah.

Huh, vaheag kestab minu jaoks veel terve nädal. Muidu peaks ma 12. jaanuaril kooli minema, aga sõidan hoopis venna ja tema sõpradega homme Rumeeniasse. Saab nalja.
(Klassijuhataja teab sellest ning tal pole selle vastu midagi ning Vica, YFU Moldova boss, on ka asjast teadlik.)

Ning Eestisse naasdes tahan TNT kanalit.