60 päeva pärast kodus...
22. - 23. aprill olin klassikaaslastega klassivenna suvilas. 14 inimest. Nalja sai kui palju. Ja head muusikat kuulatud. Tuletasin kaardimängu meelde. Ja ennustati tulevikku.
25. - 27. aprill olime vanaema Anna juures. Täpselt nädal pärast lihevõtteid on surnute mälestamine.
Te ei kujuta ette, kui palju rahvast surnuaial oli. Nagu rokk-kontserdil. Ja söödi, ja söödi, ja joodi. Preester käis surnuaial ringi ja rääkis midagi ja tädid laulsid. Inimesed andsid raha, rätikuid...
Moldovas on komme kinkida midagi lähedastele, surnu poolt. Et iga kord kui sa kasutad seda asja, mis kingiti, meenutad sa toda inimest.
Eile olin koos Vova ja tema sõpradega looduses, tähistasime Vova sünnipäeva. 12 oli meid. Kuradi muhedad inimesed. Öösel magada ei saanud, külm oli. Ja tekki ei viitsinud kah endale otsida.
Ei väsi kordamast, kuidas moldovlased mulle meeldivad. Ning tegin vägagi õige otsuse Moldovasse minna.
22. - 23. aprill olin klassikaaslastega klassivenna suvilas. 14 inimest. Nalja sai kui palju. Ja head muusikat kuulatud. Tuletasin kaardimängu meelde. Ja ennustati tulevikku.
25. - 27. aprill olime vanaema Anna juures. Täpselt nädal pärast lihevõtteid on surnute mälestamine.
Te ei kujuta ette, kui palju rahvast surnuaial oli. Nagu rokk-kontserdil. Ja söödi, ja söödi, ja joodi. Preester käis surnuaial ringi ja rääkis midagi ja tädid laulsid. Inimesed andsid raha, rätikuid...
Moldovas on komme kinkida midagi lähedastele, surnu poolt. Et iga kord kui sa kasutad seda asja, mis kingiti, meenutad sa toda inimest.
Eile olin koos Vova ja tema sõpradega looduses, tähistasime Vova sünnipäeva. 12 oli meid. Kuradi muhedad inimesed. Öösel magada ei saanud, külm oli. Ja tekki ei viitsinud kah endale otsida.
Ei väsi kordamast, kuidas moldovlased mulle meeldivad. Ning tegin vägagi õige otsuse Moldovasse minna.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar