kolmapäev, 10. juuni 2009

Re-entry

YFU korraldatavad seminarid on parimad. Seda rõõmu, naeru ning kõva tööd.
Sain ägedaid ideid ning mõtted selgemaks. Kõik ei ole nii lihtne, kui esmapilgul paista võib.

Esmaspäeva hommikul käisime Milestii Micis eksukrsioonil.
Üle pooleteise miljoni veinipudeli, hiiglama suured veinitünnid, kuhu inimesed sisse ronivad, et neid puhastada ning tänavad. Just nimelt, see kelder on nii suur, et seal on tänavad. Ning loomulikult tänavatel on nimed. Ning me liikusime nendel tänavatel autoga.
Nii mõnus oli seal. Kuna ta asub maa all, siis 40-kraadisest kuumusest oli hea
vaheldus.
Kelder laiub üle 250 km, kuid kasutuses on ainult 120 km.
Sinna peab tagasi minema.
Mõned pildid.

Teisipäeval oli klassikaaslastel inka eksam. Katja palus, et talle kirja ning essee kirjutaksin, nõustusin. Arvasin, et tuleb suur paanika, kui klassijuhataja teada saab, aga jah... Terve kari õpetajaid kirjutasid eksami küsimustele vastuseid, kirje ning esseesid ja andsid õpilastele. Suht kergelt said nad maha kirjutada ning aulas teistele edasi anda.
Homme on mata eksam. Eks kordub see sama...
Ma ei kujuta ette, kuidas ma riigieksamil spikerdaksin. Et ma üldse spikerdaksin.

Valmistun vaikselt tagsitulekuks. Valmistan perele kinki, sõpradele. Ning nagu ikka, iga õhtu kooli juures. Nii lõbus on seal. Õpin uusi kaardimänge ning muid huvitavaid mänge. Igav ei hakka.

2 kommentaari:

  1. Hei. :)
    Kuidas su pere Moldovas suhtub sellesse, et sind enam a`la 3 nädala pärast pole?
    Veinikeldris veine proovida sai? :D
    Mari.

    VastaKustuta
  2. A`la 1,5 nädala päras, Mari.:D Pere ei ütle midagi, sõbrad küsivad, räägivad rohkem, et kuidas me sind lseme minna, kuidas sa saad minna.
    Sai proovida, kuid YFU Moldova ei lubanud. :( Kusjuures, seminaril olin ainuke täisealine. Vanana tunnen ennast. :D

    VastaKustuta