laupäev, 4. juuli 2009

Eestlane olen ja eestlaseks jään.

Karm. Juba 4 päeva Maarjamaal oldud. Harjumatu.

25. juunil sain veel sõpradega kooli juures hüvasti jätta, peale seda perega Andy's Pizza sööma. Jalutasin venna ja tema neiuga natuke, ning koju. Avanes võimalus kohvrit veel ümber pakkida, vahetusisa andis 2 pudelit veini ning pudel viina kaasa.
Ütlesin küll, et ei lähe magama, kuid väsimus oli suur. 2 tundi sai põõnatud.
Vihma sadas. Muhe oli. Minu ja Megani ühine sõber oli meie pärast rattaga lennujaama sõitnud, et hüvasti jätta. Kirus, et tal on tagumik märg.
Kallistasime ning lennukisse.

See, mis peale röntgeni toimus, ei suutnud uskuda. Neid pisaraid, mis Megan valas... Ning aina hullemaks läks, sest ka mina hakasin nutma. Istusime lennukisse ning pool tundi ei suutnud lõpetada.

Reis seminari toimumispaika oli väsitav. Frankfurdist rongiga 4 tundi Berliini (normaalselt istuda ei saanud) ning sealt bussiga Werbellinsee'sse. Reis oleks kestnud nagu 2 päeva, 13 tunni asemel.

Päris alguses oli imelik eestikeelt rääkida. Pidin end sundima. Peale mõneminutilist rääkimist, harjusin ära. Kuid veel praegugi tulevad venekeelsed väljendid suhu.

Need 5 päeva Werbellinsee's olid ägedad. Freedom of Expression oli selle aasta YES'i teema.

Article 19.

  • Everyone has the right to freedom of opinion and expression; this right includes freedom to hold opinions without interference and to seek, receive and impart information and ideas through any media and regardless of frontiers.
The Universal Declaration of Human Rights

Küsimus oli, kas limiteerida seda vabadust või mitte. Minu arvamus, ei.
Mis sest, et seal näidati klippe, kuidas poliitik ütleb parlamendis, et moslemid pole piisavalt modernsed, elamaks Taanis, või et piiskop räägib, et gaasikambreid ei eksisteerinud, või et öeldakse: "Fags are beasts."

Üks poiss ütles avalikult, et kui me tahame seda vabadust limiteerida, siis oleme me lollid. Viis, kuidas ta seda ütles ei olnud ülbe, või üleolev, ta avaldas oma arvamust ning ta tekitas kõneainet. Inimesed hakkasid rääkima temast ja mida ta ütles. Ta pani meid mõtlema.
Ning keegi veel ütles, et kui ma tahme seda limiteerida, siis tähendab see seda, et me limiteerime enda vabadust.

Mida ma tahan öelda, uurige enda õigusi, uurige enda sõnavabadust. Ärge istuge kodus ning kiruge kui sitt on maailma, tehke selleks, et teil hea oleks, midagi. Mõelge!

Inimesed, kelledega kohtusin, tutvusin on ägedad. Sain Moldovast tuttavaid juurde, tutvusin tüübiga Saksmaalt, kes käis Soomes.
Huvitav oli kuulata erinevate inimeste arvamusi antud teemal ning niisama lõbutseda. Hea meel, et sinna seminarile läksin, kuid kogu aeg mõtlesin, et tahaks ikkagi Moldovas olla.


Ameerika jalgpall YES'i moodi.

Meie Balti kett.

Vahetusaasta Moldovas võib küll läbi olla, kuid YFU'ga tegelen edasi ning Moldovasse sõidan veel tuhandeid kordi külla.
Ja maailma jään ma alatiseks avastama.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar