LEGEND JA PÄRITOLUÜhe legendi järgi, läks märtsikuu esimel päeval metsa kaunitar Kevad. Ta vaatas ringi ning nägi metsalagendikul, laukapuu tihnikus lumikellukest, kes lume alt teed rajas.
Kevad otsustas teda aidata ning puhastas tema ümber ringi, vabastamaks teda okastega tääkidest. Talv nägi seda, ning läks raevu. Ta vehkis kätega, kutsudes külma tuule lumega, et hävitada kevadekuulutaja. Nõrk lill vajus julma tuule ees longu aga Kevad kattis võrse oma kätega, kuid seda tehes torkas end okkaga. Tema haavatud kätest tilkus tilk kuuma verd ning lill ärkas ellu.
Nõnda võitis Kevad Talve.
Martsišori lill sümboliseerib Kevade kuuma verd valgel lumel.
Teise legendi kohaselt, laskus Päike ilusa neiu kujul maale. Aga kuri Draakon röövis ta ning lukustas oma lossi. Pärast seda linnud lõpetasid laulmise, lapsed unustasid mis on lõbu ja naer ning kogu maailm vajus kurbusesse.
Üks julge noormees otsustas Päikese vabastada. Ta otsis terve aasta Draakoni lossi ning selle leides, kutsus Draakoni lahingule. Nad võitlesid kaua, kuid noormees alistas Draakoni ning vabastas kauni Päikese, kes tõusis taevasse ning valgustas kogu maailma. Kevad saabus, loodus ärkas ellu, inimestele meenus, mis on rõõm.
Kuid vapral noormehel ei õnnestunud kevadet näha. Tema soe veri voolas lumele ning viimase veretilga kukkudes, suri noormees saadud haavast.
Seal, kus lumi üles sulas, kasvasid valged lilled - lumikellukesed, kevadeteatajad.
Sellest ajast alates, inimesed punuvad 2 nööri valgete ja punaste lilledega maailma pimedusest ja kurbusest vabastaja auks.
Punane värv sümboliseerib armastust ilus ning mälestab hukkunud noormehe verd, aga valge - esimese kevadlille, lumikellukese puhtust ja tervist.
AJALUGU
Martsišori ajaloolised juured jäävad mõistatuseks, kuid arvatakse, et see pidustsus tekkis Rumeenia impeeriumi ajal, siis kui uut aastat tähistati 1. märtsil, jumala Marsi kuul, kes ei olnud ainult sõjajumal, vaid ka loodust taastava põllunduse jumal.
See kahenäölisus peegeldub martsišoris, kus valget ja punast värvi võib tõlgendada kui maailma ja sõja sümboleid.
Arheoloogilised kaevamised Rumeenias tõestavad, et amuletid, nagu kaasaegsed martsišorid, eksisteerisid umbes 8 tuhat aastat tagasi. Tollal tehti neid väikeste kivide kujul, võõbatud valge ja punase värviga ning neid kanti kaelas.
Esimest martsišori mainis Иордаке Голеску. Folklorist Симон Флоря Мариан kinnitas, et Moldovas ja Bukovinas koosnes martsišor kullastest või hõbedastest müntidest valge-punatsel niitidel, mida kanti kaelas.
Esimesed 12 kevadpäeva kandsid tütarlapsed samuti martsišore kaelas, kuid pärast sidusid kuni toonekure saabumiseni või esimese puu õitsemiseni juustesse. Seejärel seoti valge-punased niidid puule, kuid mündi eest osteti lambapiimast valmistatud juustu, ehk brõnsat.
TRADITSIOONID
Martsišori kantakse riietel, tavaliselt vasakul pool, terve kuu ning 31. märtsil võetakse riietelt maha ja tiputatakse õitsevale puuviljapuule. Arvatakse, et tänutäheks saadab toda inimest terve aasta vältel õnn. Usutakse, et kui soovida soov, ning marstišor puule riputada, läheb soov kindlasti täide.
Mitmetes Moldova linnades ja suurtes külades võib aprilli alguses näha martsišoridega ehitud puid.
Moldovas algab 1. märts iga aasta muusikafestivaliga "Мэрцишор". Esimene festival peeti 1967. aastal.
Mõnedes Rumeenia rajoonides kantakse martsišore vaid esimesed 2 nädalat, sest arvatakse, et see toob tervist ja heaolu.
Transilvaania suurtes külades seotakse martsišorid puudele, akendele ja koduloomade sarvedele, sest usutakse, et see peletab kurjad hinged eemale ning annab elutugevust.
Dobrušas, kantakse martsišore kuni toonekure saabumiseni aga pärast heidetakse see taevasse at õnn oleks suurem ja tiibadega.
Klassikaalslased kinkisid mulle 9. märtsil nende endi tehtud marstišori. Miks 9-ndal? Sest vaheaeg lõppes, ning oli vaja kooli minna.
Aga täna, riputasin puule.
Poolrasedad krevetid mulle ei meeldi.
Lady Gaga - I Like It Rough
