Moldova Vabariik

Eestlane olen ja eestlaseks jään.

2009-07-04T15:02:00.008+03:00

Karm. Juba 4 päeva Maarjamaal oldud. Harjumatu.

25. juunil sain veel sõpradega kooli juures hüvasti jätta, peale seda perega Andy's Pizza sööma. Jalutasin venna ja tema neiuga natuke, ning koju. Avanes võimalus kohvrit veel ümber pakkida, vahetusisa andis 2 pudelit veini ning pudel viina kaasa.
Ütlesin küll, et ei lähe magama, kuid väsimus oli suur. 2 tundi sai põõnatud.
Vihma sadas. Muhe oli. Minu ja Megani ühine sõber oli meie pärast rattaga lennujaama sõitnud, et hüvasti jätta. Kirus, et tal on tagumik märg.
Kallistasime ning lennukisse.

See, mis peale röntgeni toimus, ei suutnud uskuda. Neid pisaraid, mis Megan valas... Ning aina hullemaks läks, sest ka mina hakasin nutma. Istusime lennukisse ning pool tundi ei suutnud lõpetada.

Reis seminari toimumispaika oli väsitav. Frankfurdist rongiga 4 tundi Berliini (normaalselt istuda ei saanud) ning sealt bussiga Werbellinsee'sse. Reis oleks kestnud nagu 2 päeva, 13 tunni asemel.

Päris alguses oli imelik eestikeelt rääkida. Pidin end sundima. Peale mõneminutilist rääkimist, harjusin ära. Kuid veel praegugi tulevad venekeelsed väljendid suhu.

Need 5 päeva Werbellinsee's olid ägedad. Freedom of Expression oli selle aasta YES'i teema.

Article 19.

Everyone has the right to freedom of opinion and expression; this right includes freedom to hold opinions without interference and to seek, receive and impart information and ideas through any media and regardless of frontiers.

The Universal Declaration of Human Rights

Küsimus oli, kas limiteerida seda vabadust või mitte. Minu arvamus, ei.
Mis sest, et seal näidati klippe, kuidas poliitik ütleb parlamendis, et moslemid pole piisavalt modernsed, elamaks Taanis, või et piiskop räägib, et gaasikambreid ei eksisteerinud, või et öeldakse: "Fags are beasts."

Üks poiss ütles avalikult, et kui me tahame seda vabadust limiteerida, siis oleme me lollid. Viis, kuidas ta seda ütles ei olnud ülbe, või üleolev, ta avaldas oma arvamust ning ta tekitas kõneainet. Inimesed hakkasid rääkima temast ja mida ta ütles. Ta pani meid mõtlema.
Ning keegi veel ütles, et kui ma tahme seda limiteerida, siis tähendab see seda, et me limiteerime enda vabadust.

Mida ma tahan öelda, uurige enda õigusi, uurige enda sõnavabadust. Ärge istuge kodus ning kiruge kui sitt on maailma, tehke selleks, et teil hea oleks, midagi. Mõelge!

Inimesed, kelledega kohtusin, tutvusin on ägedad. Sain Moldovast tuttavaid juurde, tutvusin tüübiga Saksmaalt, kes käis Soomes.
Huvitav oli kuulata erinevate inimeste arvamusi antud teemal ning niisama lõbutseda. Hea meel, et sinna seminarile läksin, kuid kogu aeg mõtlesin, et tahaks ikkagi Moldovas olla.

Ameerika jalgpall YES'i moodi.

Meie Balti kett.

Vahetusaasta Moldovas võib küll läbi olla, kuid YFU'ga tegelen edasi ning Moldovasse sõidan veel tuhandeid kordi külla.
Ja maailma jään ma alatiseks avastama.

non est ad astra mollis e terris via

2009-06-25T18:52:00.006+03:00

Njah.
02.45 peab lennujaamas olema. Kaua pole enam oodata.

Hetkel üksi kodus. Isa sõitis vanaemale külla, jõuab hilja, ema ja Vova suvilas, Pavlik terve päev väljas olnud. Hommikul käisin poes, vahetasin raha ning tegin võileivatordi.
Jõudsin veel pesu pesta ning triikida. Ja duši all ära käia. Enne lahkumist veel korra duši alla.

Eile nutsin. Eile naersin. Täna jälle nutsin. Ja saan veel nutta.
Eile jõin õlut. Dima, Julia ja Katjaga. Kirsse, krõpse, kurke ja tomateid sõime. Lubasin augustis arbuusiviina ning eesti õlut neile.
Magama läksin kella 12 ajal ning kujutate ette, pool seitse ärkasin. Ilma äratuskellata.

Veerand klassi läheb Venemaale ülikooli. Tublid muidugi. Soovin neile edu.
Praegu jooksevad klassikaslased mööda linna. CityQuest 6. Kuradi hea mäng. Nukrutsen, et ei saanud minna.

Loomaaeda ka ei jõudnud.

Mixed emotions.

-

"There is no easy way from the earth to the stars. "

City Club

2009-06-23T23:01:00.002+03:00

Hahaa!

Käisime kuuekesi, mina, Anja, Lena, Sveta, teine Anja ja Ruslan, ööklubis. Kohtusin Lena ning Anjaga poole üheksa ajal kooli juures. Nähes, kuidas nemad olid riietunud, hakkas mul häbi. Olin teksades ning maikas. Läksin koju ning vahetasin.
Tahtsime minna Military Club'i (klassivend töötab seal), kuid elektrit ei olnud. Peale poolt tundi ootamist öeldi, et kahjuks ei suudeta midagi teha ning suleti. Võtsime takso (näkku 10 leid) ning sõitsime siis City Club'i. Sissepääs tasuta ning jookidele läks kuue peale kokku 625 leid.
Suutsin öö otsa kontsadel tantsida. Ära tegin. HAAH! Kuid pärast mööda linna taksot otsides oli jube jalutada.
Koju jõudsin poole kuue ajal, võtsin duši ning heitsin magama. Kella 1 ajal ajas miski mind üles ning jälle duši alla. Magan lahtise aknaga, kuid ikkagi on palav.

Eilse õhtu/tänase öö peale läks endal 218 leid. Ägedalt veetsime aega.

Terve tänase päeva midagi huvitavat ei teinud. Pesin riideid, koristasin korterit, ümberpakkisin kohvrit. Õhtul kooli juurde, sulgpalli mängisin, jalutasin Dima ja Juliaga.

Homne päev ning neljapäev. Reede varahommikul, 2 ajal lennujaama. Saksamaale 5-ks päevaks.

Paul Van Dyk - Time Of Our Lives

Vabadus

2009-06-15T18:12:00.010+03:00

Eile hakkasin mõtlema, kuidas вишня eeti keeles on. Kirss. Kuid siis tuli mõte, ei ole võimalik, liiga imelik sõna. Täna vaatasin sõnastikku ning jah, ikka veel kirss.
Selliseid momente oli/on palju. Kahtlen, kas see on eesti keeles nii, või siis ei meenu sõna absoluutselt.

Nädalavahetusel olin perega suvilas. Te ei kujuta ette, kui ilus seal on. Maja on remonditud, nii väljast kui seest. Kuid jube oli pärast töömehi koristada. Põrandaid sai umbes 20 korda pestud. Aknad saime ka puhtaks ning kardinad ette. See laupäev paigaldatakse köök. Natuke veel ning valmis.

Head isu, lapsed.Pidin pildistama.

Ma kahtlustan, et mul on sokke söövad jalad.

Täna kirjutasid klassikaaslased viimase eksami. Nüüd on vaid tulemusi vaja oodata.
Nii debiilne süsteem see aasta. Selle asemel, et ministeeriumist eksamipaberid ja see muu värk hommikul võtta, tehakse kogu teema läbi interneti. Aga, täna hommikul internett ei töödanud ning pärast oli printeriga midagi viga. Eksamiga alustati 11.
Kõik eksamid algasid hiljem.

Hehee, seadus, mis kohustab turvavööd kandma, läks läbi. Nüüd märkan rohkem sõitjaid, kelledel turvavöö kinnitatud. Eks varem oli ka kohustus, kuid ei kantud eriti, ei teagi, miks.

Reedel, 9 homikul hakkas tummapommi hoiatus undama. Algul ei reageerinud kuidagi, kuid kui juba tükk aega undas, hakkasid kahtlased mõtted liikuma. Mis toimub, kas Moldova on rünnaku all jne. Mõne minuti pärast lõppes.
Praegu tunduvad nii lollid mõttes, kuid praegu on kõik reaalne, kõike võib juhtuda. Kunagi ei tea.
Ning õhtul mägides kaardimängu билот (tõlkida ei oska), mõistsin, et terve aasta olen vene keeles rääkinud, ümbruskond on venekeelne olnud, aga varsti on kõik eesti keeles. Hakkasin mõtlema, kuidas ma kohanen, nii imelik saab olema. Ning билот on nii äge kaardimäng, kuid ma kahtlen, et keegi sõpradest, tuttavatest seda mängu oskab.

Tekkis idee, mille ka teoks teen.

И осталось 10 дней... В Молдове.

Re-entry

2009-06-10T22:39:00.007+03:00

YFU korraldatavad seminarid on parimad. Seda rõõmu, naeru ning kõva tööd.

Sain ägedaid ideid ning mõtted selgemaks. Kõik ei ole nii lihtne, kui esmapilgul paista võib.

Esmaspäeva hommikul käisime Milestii Micis eksukrsioonil.
Üle pooleteise miljoni veinipudeli, hiiglama suured veinitünnid, kuhu inimesed sisse ronivad, et neid puhastada ning tänavad. Just nimelt, see kelder on nii suur, et seal on tänavad. Ning loomulikult tänavatel on nimed. Ning me liikusime nendel tänavatel autoga.
Nii mõnus oli seal. Kuna ta asub maa all, siis 40-kraadisest kuumusest oli hea vaheldus.
Kelder laiub üle 250 km, kuid kasutuses on ainult 120 km.
Sinna peab tagasi minema.
Mõned pildid.

Teisipäeval oli klassikaaslastel inka eksam. Katja palus, et talle kirja ning essee kirjutaksin, nõustusin. Arvasin, et tuleb suur paanika, kui klassijuhataja teada saab, aga jah... Terve kari õpetajaid kirjutasid eksami küsimustele vastuseid, kirje ning esseesid ja andsid õpilastele. Suht kergelt said nad maha kirjutada ning aulas teistele edasi anda.
Homme on mata eksam. Eks kordub see sama...
Ma ei kujuta ette, kuidas ma riigieksamil spikerdaksin. Et ma üldse spikerdaksin.

Valmistun vaikselt tagsitulekuks. Valmistan perele kinki, sõpradele. Ning nagu ikka, iga õhtu kooli juures. Nii lõbus on seal. Õpin uusi kaardimänge ning muid huvitavaid mänge. Igav ei hakka.

37 kraadi.

2009-06-06T13:52:00.003+03:00

Kraadiklaasil 37 kraadi. Ilmselt sellepärast, et ta istub päev otsa päikese käes, aga ma ei kahtle. Väljas on PALAV!

Istun üksi kodus, pere sõitis eile vanaema juurde, Drochiasse. Sama teema, mis lihavõtete ajal. Surnute mälestamine? Ei oska muud moodi tõlkida/öelda. Vene keeles nimetatakse на кладбище.
Lühidalt, vanaisa suri aasta tagasi ning tuleb suurem "pidu". 80 külalist.
Moldovas on see suur teema.

Ei läinud sellepärast, kuna pühapäeval toimub YFU poolt korraldatav re-entry seminar. 10-st hommikul 8-ni õhtul. Ning esmaspäeval sama lugu.

Käisin turul. Tomateid, kurke, paprikaid salatiks. Jogurt ja keefir ning banaane. Nendest elatun nädalavahetusel. Muud ma lihtsalt ei suuda sellises palavuses süüa.
Nii hea, et lähedal on turg. Ma vist armusin Moldova turgudesse ära. Neid on Kishinevis palju.

Ma pole teile kirjutanud, mida on Kishinevis palju. Apteeke ning valuutavahetuspunkte. Tänaval jalutades näeb neid praktiliselt iga nurga peal.
Bensiinijaamades on nii, et endal pole vaja autost väljuda. Annad raha, ütled, kui palju liitreid soovid ning teenindaja täidab paagi sinu eest.

Väljas kasvab kirsipuu. Oi, kui kõrge ta on. Ning nii punased kirsid, mmm. Kahjuks käsi ei ulatu nendeni, ning köögiaknal võre ees. Kuid, võre saaks eemaldada...
Ühel hommikul riputasin pesu kuivama ning kuulsin imelikku kahinat. Pilk läks korraks kirsipuule ning nägin noort poissi puul istumas ja kirsse söömas. 5 korruse kõrgusel! Mitu meetrit see võiks olla, ei oska öelda. Päeval istus puu otsas 2 poissi.
Kui väga tahta, saab kõike.

Donnie Darko on maailma parim film. Nüüd ka vene keeles nähtud.

Kuulates Fear Factory'it ning oodates sooja vett.

2009-06-02T15:17:00.005+03:00

Hehee, naudin elu!
Pühapäev-esmaspäev toimub Re-entry seminar. Meid valmistatake kojuminekuks ette.

Sooja vett pole. Profülaktika. Mida iganes see ka tähendaks... Keedame potiga sooja vett ja elame edasi. Esimest korda elus käisin külma duši all, karastav. Eriti Moldovas.

Praktiliselt iga õhtu istume seltkonnaga kooli juures, mängime sulgpalli ning kaardimänge. Kaardimängud on... väga huvitavad. Poistel on, mida oodata (khmkatsudakhm).
Kuid, kõik elame aastate võrra kauem.

Tagasitulek:
YESilt (Saksamaal toimuv suur, äge, multifunktsionaalne seminar) saabuv buss jõuab tagasi 1. juuli õhtul. Tallinnasse planeeritakse jõuda 20.00 orienteeruvalt ja buss tuleb Falgi tee parklasse ( see asub YFU Eesti kontori lähedal, too Toompeale minev tee)
Jään teid ootama. :) (Esimene smaili, mille blogipostitusse panin.)
Vaatasin telefonis olevat kalendrit, pigem jõllitasin, ning mulle pole kohale jõudnud, kui varsti ma lahkun. Eile ka Julia ütles: "Kuidas me sind laseme lahkuda."
Sama lugu oli lahkumisega Eestist. Istusin bussi, buss hakkas tagurdama, lehvitasin perele, sõpradele, nutsin krokodillipisaraid, kuid ka siis ei jõudnud kohale, et lahkun Eestist 11 kuuks, 334-ks päevaks.
Jäin magama, ning kui pool tundi hiljem ärkasin ja nägin, et sõidan ilusal suvisel õhtul Leedu poole.. Vot tol hetkel jõudis lõplikult kohale. Et toimuv on reaalne, sama reaalne, kui minu kõrval istunud inglise noormees (Oi, kui kena ta oli. :D )

Urban Symphony - Rändajad (Super laul)

Viimane koolikell!

2009-05-29T17:59:00.004+03:00

29. mai... Head aega kool. Kallis Dimitrie Cantemir.
Pool seitse kästi koolis olla. Läksin seitsmeks. Ärkasin hommikul üles, vaatasin aknast välja ning ahastasin. Vihma sadas.
Koolis aitasin lille vaasidesse sättida, seejärel vahetasin riideid, üritasin midagi meigi moodi teha ning Sveta sättis juustesse valge lehvi, nagu esimesse klassi minekul peas oli. Njah, esimeses klassis olid mul väga lühikesed juuksed, nagu poistel.
Lõppude lõpuks sai kõik valmis tehtud, sätitud ning näost nägin küll välja nagu esimese klassi juntsu. Armas.
Vahepeal viidi kõik tehnika ja värgid-särgid aulast õue, kus viimane koolikell aset leidma pidigi. Päikest küll ei olnud ja vihma pisut tibutas, kuid äge oli.
12 A, 12 V ning 12 G. Tüdruk poisi käevangus, läksime järjest välja. Kiideti tublimaid. Seejärel läksime kõik koolitrepile, öeldi viimased sõnad, laulsime ning sõna anti esimestele klassile, kes andsid meile kellad. Seejärel valss. Muhe oli, kuigi tants eriti hästi ei õnnestunud.
Peale seda nimetati igast klassist 2 inimest, kelledel oli õigus koolilipp langetada. 12 V, meie klass, andis selle õiguse minule ja Dimale.
Lasime oma õhupallid oma soovidega lendu ning lõpuks meie Stas ja 12 A Katja helistasid viimast koolikella.
Läksime kooli tagasi, vilistasime, hõiskasime ning kallistasime teineteist. Te ei kujuta neid pisaraid ette, mis tüdrukutel lahinal tulid.
Istusime veel pisut klassis, sõime pitsat, võileiba, mandariini, maasikaid ning rüüpasime šampanjat ja jõime mahla.

Õhtul 6 ajal kogunesime veelkord, istusime kella 9-ni klassis. Jutustasime, mängisime äraarvamise mängu. Täitsa lõpp, mis geniaalseid lauseid välja mõeldi.

Любовные Истории - Школа

Oh koolikell, oh koolikell...

2009-05-24T09:53:00.002+03:00

Ilusad ilmad, 25-kraadised päikesepaistelid. Kuigi üleeile vaatasin kraadiklaasi ja 30 näitas välja. Järgmise nädala jooksul lubab Kishinevis 15-kraadiseid ilme. Kahtlen.
2-3 korda päevas saab duši all käidud ning vett läheb kurgust alla liitrites. Ja ma olen alati too, kellel veepudel kaasas, ning teised küsivad juua.
Tulge Kishinevi!

Reedel oli tulekahju õpe (?). Ei tea, kuidas õigesti nimetatakse. "Oli" tulekahju ning koolikell pandi kauaks tirisema ning kõik õpilased pidid koolist välja saama. 8 inimest jäid "kadunuks" ning päästetiim jooksis kooli tagasi. Kõik said õnnelikult välja.
Seejärel sõjaväes olevad noormehed demonstreerisid relva lahtivõtmist ning kokkupanemist. Pärast riietusid "gaasirünnaku" tarbeks.
Kui kogu üritus läbi, noolisid klassiõed, et kas võime relvaga pilti teha. Heheee, saime. Kui endast kätte saan, panen üles.

Harjutame viimaseks koolikellaks, 29. mail. Õpime, kuidas valssi tantsida. Väga vähesed oskavad. Aitan ka, tihtilugu pean olema mehe rollis, et tüdrukuid õpetada.
Harjutame ka salongi ja näidendite jaoks. Kui keegi filmib meid, siis kodus näitan.

Täna Katja sünnipäev, tegin tordi. Aga kurat, vend sõi lõigu. Kuid jah, ma ju ei öelnud, et ei tohi.
Paari tunni pärast lähen koos Juliaga kleiti ostma. Ja kingi.

ДДТ - Это все

С. А. Есенин

2009-05-14T15:01:00.003+03:00

Эта улица мне знакома,
И знаком этот низенький дом.
Проводов голубая солома
Опрокинулась над окном.

Были годы тяжелых бедствий,
Годы буйных, безумных сил.
Вспомнил я деревенское детство,
Вспомнил я деревенскую синь.

Не искал я ни славы, ни покоя,
Я с тщетой этой славы знаком.
А сейчас, как глаза закрою,
Вижу только родительский дом.

Вижу сад в голубых накрапах,
Тихо август прилег ко плетню.
Держат липы в зеленых лапах
Птичий гомон и щебетню.

Я любил этот дом деревянный,
В брёвнах теплилась грозная мощь,
Наша печь как-то дико и странно
Завывала в дождливую ночь.

Голос громкий и всхлип зычный,
Как о ком-то погибшем, живом.
Что он видел, верблюд кирпичный,
В завывании дождевом?

Видно, видел он дальние страны,
Сон другой и цветущей поры,
Золотые пески Афганистана
И стеклянную хмарь Бухары.

Ах, и я эти страны знаю -
Сам немалый прошел там путь.
Только ближе к родимому краю
Мне б хотелось теперь повернуть.

Но угасла та нежная дрёма,
Все истлело в дыму голубом.
Мир тебе - полевая солома,
Мир тебе - деревянный дом!

<1923>

Õppisin ära! Jeee!

Minu sooritatud esimene ja viimane eksam, Moldovas.

2009-05-13T15:28:00.011+03:00

Eile oli väljas tormi moodi olukord. Taevas tume, vihma tuli ja välgutas, müristas lisaks. Mõnus.

Kõik 12. klassi paraleelid andsid kehalise kasvatuse eksami. Meie klassi õpilasi oli kõige vähem: 4 tüdrukut ja 5 poissi. Samapalju käib ka tunnis.
Mis huvitavat siis oli...
1) 30 sekundi jooksul 27 kõhulihast teha, ise suutsin 23 teha, Katja tegi 30.
2) 100 m jooks. Arvan, et kuskil 16 sekundi ringis tuli minu aeg.
3) 1 km jooks, ehk 3 ringi ümber kooli. Norm aeg 4.40, minul 5.10.

Kuid... SEE PALAVUS! Kell 12 päeval ei ole just kõige mõnusam nagu siga higistada. Ja siis ürita veel suitsetajatest mööda põigelda. Koju jõudes vaatasin peeglisse ja sealt vaatas vastu punane värv.

Hetkel on väljas mõnus, päike paistab ja tuul. Aga laupäevaks lubatakse 25 kraadi sooja koos vihma ja äikesega. Näeb, mis saab.

Täna vaatasime inka tunnis 2. grupi kodutööd. Kiideti. Hehee, aga ma aitasin ka.

Sain YFUlt kirja YES'i kohta. Pean oma andmed saatma ja workshopi valima ja veel midagi...
Ei suuda siiamaani uksuda, et kõik nii kiiresti läks. Nutta tahaks.

Ükskord Jaapanis...
EUROVISIOON! EESTI!

День победы.

2009-05-10T10:50:00.006+03:00

Kunagi ammu, esimene jäätis, tähistamaks kevadet. Lena, Kristiina, Tatjana, mina, Anja. Девчонки!!

4. mail, oli klassijuhataja sünnipäev, meie kingitus talle, raamis. Veel lilled, üks väga ilus pross ning Kamatahvel. Mida arvate, kui suur ta on....? 60 aastat. Ma pakuks talle 30, mitte rohkem. Kobe tädi.

Koolis on muhe olnud. Naerda, kui palju, õppida, kui palju, aidata, kui palju.

Eile, 9. mai. Käisin koos klassiga memoriaalil. Inimesed kinkisid veteranidele lilli, õnnitleti teineteist pidupäeva puhul jne jne
Vova, mina, Lena, Katja, Kristiina, Serjooža.Ženja ja veteran.

Inglise keele teisel grupil tuli mõte kodutöö suhtes. Teema: "How do I see myself after 10 years". Selle asemel, et essee kirjutada, tegid nad filmi. Ma tõlkisin neile stsenaariumi ning eile kella 1-st alates kella 9-ni õhtul olin kohal ning aitasin, millega võimalik: hääldamisega ning kuidas teisiti öelda, kui ei suudeta seda või toda sõna öelda, teksti hoida jne.
Nüüd tean, mida tunnevad filmitegijad ja näitlejad, ükskõik mis filmi filmides. Rohkem kui tuhandel korral pidime naerukrampidesse surema ning nii mõnigi klipp läks õieti 5-ndal, 6-ndal korral.
Huvitav, mitusada aastat ma kauem elan?

Linkin Park - My December

1. mai

2009-05-02T10:49:00.003+03:00

60 päeva pärast kodus...

22. - 23. aprill olin klassikaaslastega klassivenna suvilas. 14 inimest. Nalja sai kui palju. Ja head muusikat kuulatud. Tuletasin kaardimängu meelde. Ja ennustati tulevikku.

25. - 27. aprill olime vanaema Anna juures. Täpselt nädal pärast lihevõtteid on surnute mälestamine.
Te ei kujuta ette, kui palju rahvast surnuaial oli. Nagu rokk-kontserdil. Ja söödi, ja söödi, ja joodi. Preester käis surnuaial ringi ja rääkis midagi ja tädid laulsid. Inimesed andsid raha, rätikuid...
Moldovas on komme kinkida midagi lähedastele, surnu poolt. Et iga kord kui sa kasutad seda asja, mis kingiti, meenutad sa toda inimest.

Eile olin koos Vova ja tema sõpradega looduses, tähistasime Vova sünnipäeva. 12 oli meid. Kuradi muhedad inimesed. Öösel magada ei saanud, külm oli. Ja tekki ei viitsinud kah endale otsida.

Ei väsi kordamast, kuidas moldovlased mulle meeldivad. Ning tegin vägagi õige otsuse Moldovasse minna.

Lihavõtted.

2009-04-20T19:54:00.004+03:00

Laupäeval sõitsime vanaema Maria juurde. Ta elab lähemal kui vanaema Anna.
Midagi erilist ei teinud, aitasin salatit teha, vennad värvisid aeda ja tegid midagi generaatoriga.

Nägin unes endisi klassivendi (Taavi, Mihkel, Madis) ning olin millegipärast ülirõõmus neid nähes.
19. aprill tõusime mina, ema, isa ja vanaema, ei teagi mis kell, et minna 4-ks kirikusse, et paavst pühitseks seda, mida te pildil näete. Lisaks oli korvis veel liha.
Kui paavstil poleks vesi otsa saanud, oleksime hiljaks jäänud. Aga nalja sai ka. Mõned said hea litaka mööda nägu, kui paavst selle, millega ta pühitses, veest välja võttis.
Olen kuri ja õel ning teen nalja: Teen samasuguse puhmaka, kastan märjaks ning lähen inimesi pritsima. Kui minnakse kurjaks, ütlen, et õnnistasin neid.
Kuid nii vara ärkamine pole midagi võrreldes, sellega, mida inimesed teevad. Nimelt nad on kirikus öö otsa ja kuulavad paavsti juttu. Enne magamaminekut nägin telekas, kuidas Moskvas kirikus rahvas seisis ja kuulas.
Ning, 19. aprillist alates öeldakse tere asemel: "Kristus on ristitud." Ja nii 39 päeva. 40. päeval öeldakse: "Kristus on üles tõusnud."
Austan küll teiste kombeid ja traditsioone, kuid ma ei saa nii öelda.

Hommikusööki tuleb alustada toidust, mida paavst õnnistas. Ma ei teadnud seda, ning jõudsin enne seda paar ampsu salatit võtta.
Veel on kombeks mune punaseks värvida, kuna, nagu mulle öeldis, siis Jeesuse ema olevat Jeesuse risti juurde korvi munadega asetanud ning munad värvusid Jeesuse verest punaeks.
Keskpäeval sõitsin vendadega nn. erapeole. Ehk, noored tegid oma lihavõtte tähistamist.
Muhe oli, veini sai joodud, šašlõkki, salatit söödud, pisut tantsitud ja võrkpalli mängitud. Kuid ei olnud päris võrkpall. Mängisime nii, et kui keegi lõi palli ringist välja või kui keegi ei suutnud kinni püüda, läks ringi sisse. Ootas, kuni tuli kaaslasi või seni kuni keegi teda palliga lööb või kui ta suudab palli ise õhust kinni püüda. Seejärel läks ringi too, kelle põrgatud palli ringis olija kinni püüdis. Suutsin ühe korra kinni püüda ning sain korra ka palliga mööda pead.
Kella kuueks õhtul pidime vennastega tagasi kodus olema.
Sõime veel, tehti šašlõkki ning sõime jälle.
Enne magamaminekut läksin pesema ning leidsin puugi. Sveta (ema õde) pani mingit vedelikku, ei lasknud lahti. Siis ema kõrvetas teda tulega. Kuus tikku läks, kuid ei lasknud lahti. Otsustas hoopis ära surra. On raibe. Seejärel Sveta pani õli, ei midagi. Lõpuks ema tõmbas pinsetiga ära, aga sa püha manna, kui kõvasti kinni hoidis. Oli valusam, kui hakata pinsetiga karvu ükshaaval jalalt kitkuma, kuid sellega on hea võrrelda.

Öösel nägin unes, et sain Mini Extreme Makeover'i, kus olin pisut paanikas, kuna mul värviti juukseid, kuigi olin varem öelnud, et ei värvi enam.
Veel jõudsin unes hiinlasesse ära armuda. Teema selles, et kamp hiinlasi jooksid millegi eest, kaubanduskeskuses, ning ma koos nendega. Kuid, kuna nad püüdsid vargad kinni olid nad järksu kangelased. Hiinlane, kellega koos jooksin, leidis omale tüdruku ja ma jäin oma hiinlast otsima, kuid selle koha peal kas unenägu lõppes või ma ei mäleta.

Kella 4 ajal hakkasime kodu poole liikuma ning sõitsime suvilast läbi. Pisut veel ning valmis, kuid juba praegu on seal ilus.

Mind häirib fakt, et inimesed ei korista enda tagant. Järve ääres ilus koht, kuid tühje plastikpudeleid ja kilesid täis. Järgmine kord, kui suvilasse sõidame, lähen ja koristan ise. Ning kui inimesed ei taha kohta puhtana hoida, siis pole rohkem vaja koristada. Käigu edasi prügimäel järve, loodust nautimas.

Venna tööd -> powershot

Atšihh!

2009-04-17T13:47:00.005+03:00

Ei olnud tark otsus pärast ujumist ilma sallita linna peale minna.
Nina jookseb, kõrvades kõditab ning hääl vajab pisut õlitamist. Oi, kuidas armastan kevadet.

Järgmine nädal on vaheaeg, lihavõtted. Homme sõidame perega vanaema juurde, tagasi alles esmaspäeval. Järgmine reede jälle. Kolmapäeval klassikaaslastega Серёжа suvilasse, sünnipäevi tähistama.
Ja nii lendasid need 9 kuud mööda.
Ema tegi ükspäev nalja, et kui oleksin rasedana Moldovasse saabunud, oleks laps praegu.

Lugesin Postimeest online ja avastasin, et Eestis, Lüganuse vallas on Moldova nimeline küla.
Artikkel: Moldova küla loob suhteid samanimelise riigiga

Michael Jackson - Thriller

Muhe.

2009-04-10T19:24:00.003+03:00

Koolis oli nii vähe õpilasi, meie klassist. 14 25-st. Ning nendele, keda koolis polnud, helistas mobiilile politseinik. Käisid meil koolis.

Tänane koolipäev oli täis nalja ja naeru ning tantsimist.
Vihma tuli ka. Ja puud õitsevad ning kõikjal rohetab.

7. aprillil mängisin poistega võrkpalli, kahe paralleelika vastu. Viimase seti ajal klassivend vihjas, et kas sa puhata ei taha. Ehk siis, ma pole just kõige parem mängija. Ütlesin ju neile.
Kuid, mõlemad paralleelikad sai alistatud.

Vova sõitis täna Kiievisse. Unustas telefoni ja koti söögiga maha.

Nädala pärast vaheaeg. Lihavõteteks vanaemale külla. Oh jeerum, jälle algab kohutav söömine.

Mis toimub?!

2009-04-09T19:14:00.008+03:00

Rohkem selgust...
Noored polnud tulemustega rahul ning arvatakse, et tehti sohki.
Kommunistid said häältest 49,9% ning arvatakse, et kommunistid võitsid venelaste pärast, kuid venelasi on 30,3%. Aga, see protsent elab Transnistrias.
Kui võtta üle terve riigi, on venelasi vaid 9,4%. Juhuks, kui keegi aru ei saanud, palun, Ethnic composition

Tuli välja, et "miiting", mis 7. aprlillil kesklinns toimus, oli KUU AEGA ETTE PLANEERITUD. Ning HOMME pidavat JÄLLE toimuma.
Anna, klassiõde, rääkis, kuidas tal eile uksele koputati ning karjuti: "Venelane!"
Ja täna klassivend rääkis, kuidas päeval vene naist noaga rünnati, kuna ta vastas vene keeles. Ning üks vene perekond olevat läbi pekstud.
Hakkab kujunema, tegelikult juba ongi, moldovlased vs venelased.

Kurat võtaks!!! Mis vahet on sellel, millistes keeltes räägime?! OLGE TO-LE-RAN-TSE-MAD! Ja mida aitab lahendada vägivald?!
Lihtsalt vihaseks ajab mingisuguste idioodite lollus! Vabandust, kui kellelegi oma arvamusega pinda käin, kuid pigem maandan oma viha arvamust avaldades ja inimesi sõimates, kui et lähen nurga taha kedagi peksma.
Poksikotti tahaks praegu taguda.

Mõni hetk tagasi lugesin: Emma Nicholson: These are the voices of despair, deprived of the right to vote

When you could see the future, you think you're capable of changing it. But you're just a witness to coming moments, unable to help, even if you wanted to. And maybe... you don't. Sometimes you think you're supposed to learn something. About patience or distance. But in the end it's all about discipline. Seeing things you don't always want to. And just moving on.
After a while things become easier. Routine keeps your mind from wondering. You begin to accept things as they are.
Every man has his destiny. You can't escape it... even if you could see it coming.
Filmist "The Air I Breathe"

2009-04-08T15:31:00.004+03:00

Eile hilisõhtul näidati uudistes, kuidas Presidendihoone põles. Ning tuli uudiseid, et moldovlased läksid venelastele kallale. Ülikoolides.
Ilmselt nädala lõpuni kontrollitakse kesklinna minejate passe.

Koolis toimus tõsine jutt. Räägiti, kuidas õpetajad koos õpilasteg läksid kesklinna. Ning lausa koolidirektor läks kesklinna, ning võttis õpilased kaasa. 13-15-aastased, kes pole veel valimisealisedki.
Nagu ütlesin, üks ühele Eestis toimunuga. (Kuid see on ainult minu arvamus)
Direktor keelas meid kesklinna minemast ning kella 8.15 alates kuni kella 2, 3 on kooliuksed suletud, kuni nädala lõpuni. Enne tundide lõppu mitte mingil juhul välja ei saa. Ning kui tead, et ei lähe nendel päevadel kooli , peab klassijuhatajale andam lapsevanema poolt kirjutatud tõendi.
Klassivend tuli katkise kulmuga kooli. Ning näitas punaste kaante vahel olevaid dokumente, mille ta Parlamendihoonest oli kaasa võtnud. Ka pilte oli tublisti teinud. Õnneks ta marodööritsemas ei käinud, kuid siiski on ta loll, et üldse sinna läks.
Läks veel klassivennaga kaklema, õnneks midagi hullu ei juhtunud, poisid läksid kohe vahele.

Et kõike seda tekitatud segadust kesklinnas koristada, on vaja palju raha. Kuid hostema ütles mulle, et Moldoval pole eelarvet, seega, kuidas see raha leitakse?

Inimesed ON loomad!

2009-04-07T20:56:00.008+03:00

5. aprillil valisid inimesed uue partei. Võitsid kommunistid.
Nüüd tuli kusagilt välja, et võitnud partei kas ostsid hääli või lisasid illegaalselt hääli (ei saanud päris täpselt aru). Ning kesklinnas toimub sama, mis Eestis mõned aastad tagasi, Pronkssõduri pärast. Tagamaad on küll erinevad, kuid muidu üks ühele.

Põhimõtteliselt terve õhtu olen uudiseid vaadanud ja, ja... EBANORMAALNE!
Mingisugused 12-13-aastased poisinolgid käivad kive loopimas ja Parlamendihoonet laastamas, kes mitte ******* ei tea! Ning mida kuradit mässab naine, kelle otsaesisele on kirjutatud: "Olen rumeenlanna/Rumeenia"?!
Kividega loobiti politseinikke ning tuletõrjujaid. Ka Presidendihoonet.
Niipalju kui mina aru sain, siis "politseinikud" (Olen õige sõna ära unustanud. "Politseinikud", kes tulevad kiivrite ja nende... noh... Kaitsekilpidega), lasid rahva Parlamendihoonesse sisse, ning. . . Lagastatud! Kõik! Maas lebasid puruks rebitud Voronini (praegune Moldova Vabariigi president), Lenini pildid. Vesi igal pool. "Koosolekuruumi" toolid, lauad puruks. Ja võeti endale ka suveniire. Peekrid, arvutid ning miks mitte ka uus klaviatuur tasuta koju. Kusjuures, arvutiga kõndis hoonest välja ikka päris noor poiss.
Ning on mitteametlik uudis, et keegi sai surma.
Ma ei saa aru, kas neil häbi pole?! Mida nad mõtlevad?! Mida nende pere ja sõbrad tunnevad?! Samas, kui oli perekondlik "koosviibimine", siis pole probleemi.

Usun, et kui mitte praegu, siis varsti näete ise ka uudistes.

Valimiste teemal... Nädal enne valimisi näitas klassijuhataja meile kommunistliku partei poolset kampaaniat. "Euroopalikku Moldovat ehitame koos" Njah...
Mulle tundub see mõjutamisena. Ning täna kuulsin, et meie klassijuhataja olevat öelnud, et tema tahab stabiilsust. Ehk siis, a la all hail communists.

Kuid jah... Mida mina ka tean.

18-19

2009-04-04T12:17:00.007+03:00

Odessa, 1. aprill.
Kell 2 öösel bussijaama. Ehk, magada ei saanud enne, kui bussi sain. Siis ka umbes tunni, pooleteise pärast.
Sõit oli rappuv. Pea sai mitu korda ära löödud. Vetsu ei saanud kaua, kaua. Piiril passisime umbes 5 tundi, ning tädi, kes meie passid ära võttis, oli kuri, et paar inimest bussist väljus. Ning ei lubanud vetsu minna. Pärast piiriületust, palusime kohvikus, palun laske meid vetsu. Ei. Egas midagi, paar kilomeetrit edasi, alles siis saime. Oh seda õnne!

Giid jutustas palju. Nagu alati, ma ei kuulanud peaaegu üldse.
Esimesena käisime rannal. Musta mere ääres. Uraa! Pärast seda kesklinna. Võrreldes, 7., 8. märtsiga, rahvarohke. Liikuda peaaegu võimatu, käisime käest kinni ringi, et mitte kaotsi minna. Kuid lahe oli. Ostsin omale 2 märki, või kuidas neid nimetatakse... Kahetsen, et ei ostnud veel ühte, millel kirjas: VAIKUST! Purjus inimene tuleb.
Jagunesime gruppidesse. Kõik läksid, kuhu tahtsid. Ma, Megan, Maria, Olga ja Nicole läksime kaile. Veelkord Musta mere äärde. Jalutasime. Mõningad suveniiriostud.
Aeg läks nii ruttu mööda, ning kuna kell 4 pidime bussi juures kokku saama, hakkasime tagasi minema. Tagasiteel lasime näomaalingud teha. Guaššiga.
Appi, pole guašši sada aastat näinud. Peab lasteaeda meelde tuletama ja maalima.
Igasugu ninni-nänni oli müüa. Krevette, kuivatatud kala (?!) ... Olen eesti keelt hakanud unustama.
Sai veel poes käidud, midagi süüa osta. Ostsin jogurti, sõin ära ning pärast oli paha olla. Õnneks sain enne lahkumist väljas värsket õhku hingatud.
Veel ostsin mõned kommipakid. Koolis peab ju midagi jagama sünnipäeva puhul.
Ja tagasisõit. Huhuuu, naerda ja naerda. Ning magada.
Seekord olime targemad ning käisime "vetsus" ära. Kuid, järsku inimesed nägid suurt veoautot tulemas ning jooksime bussi, et enne veoautot piiri ületada. Aga jah... Ühe neiu unustasime maha... Oh seda paanikat. Õnneks võttis meie taga olev veoauto ta peale ning jõudis õnnelikult meie juurde tagasi. Valvur, kes masinaid endast mööda laskis, sai ka naerda.
Seekord saime kiiremini piirist üle.
Kodus 11 ajal.
Nii hea oli 18 olla. Ei pidanud vanematel laskma notari juurde minna, et allkirjastada dokument, et nad mind lubavad üksi reisida.

2. aprill.
Uraa! :D
Hommikul, pere kinkis mulle kena-kena-kena käekella ning 3 roosi.
Tõusin üles, ning peegli ette astudes, poolmagades, itsitasin. Kuna olin eelmine õhtu duši all käinud, oli soeng rokkiv. Midagi 70 stiilis, suur ja puhvis.
Läksin kooli ning avastasin, et esimest tundi pole. Sai Stasi ja Serjošaga värsket õhku hingatud.
Kõik kallistasid ja soovisid midagi erilist. Et ma leiaks kena mehe, ning hea ameti ning et kõik ikka hästi läheks. Öeldi, et pean neid külastama, ehk Moldovasse tagasi tulema.
Pole elu sees nii palju õnnitlusi saanud, kui see aasta.
Mari, sinu virtuaalne kingitus... :* :* :*
Maarja seltskonnaga, hihihii, kui te oleksite mind näinud. Hüppasin kui väike laps koridoris. Üks tüüp istus pingil ja vaatas imelikult. Huvitav mida ta mõtles, kui hakkasin võõras keeles rääkima.
Klassikaaslased kinkisid sirelid ning kutsu. Katjalt muhedad kõrvarõngad.

Õhtul Megan, Daniel ja Nicole Raffaello, lilli ning sellise imeliku asja, mille nime olen ka ära unustanud. Seal on minu pilt ning pilt Rumeeniast.
Natasha, minu psühholoog, nagu ta mu vennale ütles, päeviku, kuhu saan oma mõtteid kirjutada ning mullitaja, et laseksin enda sees oleval lapsel elada. See vist probleem ei ole.
Suurem tähistamine tuleb vahejal, mis juba varsti, 20. aprillil algab, klassivenna suvilas.

Kuulsin, et olin Eestisse naasnud, ning kohe lahkunud, kuna mulle polevat Eestis meeldinud.

Täna on Ooperi ja balletiteatris "Шоу двух Гариков". Участвуют Гарик Мартиросян, Гарик Харламов, а также Тимур Батрутдинов, Гавр и Олег Верещагин.
Kahjuks ei lähe, kuna sain liiga hilja teada, et nad Moldovas on. Deem! Äge oleks olnud neid live'is näha. Egas midagi, lähen Venemaale neile külla.

KEVAD!!!!

Глюк'Oza - Дочка

Martsišor

2009-03-31T20:15:00.004+03:00

LEGEND JA PÄRITOLU

Ühe legendi järgi, läks märtsikuu esimel päeval metsa kaunitar Kevad. Ta vaatas ringi ning nägi metsalagendikul, laukapuu tihnikus lumikellukest, kes lume alt teed rajas.
Kevad otsustas teda aidata ning puhastas tema ümber ringi, vabastamaks teda okastega tääkidest. Talv nägi seda, ning läks raevu. Ta vehkis kätega, kutsudes külma tuule lumega, et hävitada kevadekuulutaja. Nõrk lill vajus julma tuule ees longu aga Kevad kattis võrse oma kätega, kuid seda tehes torkas end okkaga. Tema haavatud kätest tilkus tilk kuuma verd ning lill ärkas ellu.
Nõnda võitis Kevad Talve.
Martsišori lill sümboliseerib Kevade kuuma verd valgel lumel.

Teise legendi kohaselt, laskus Päike ilusa neiu kujul maale. Aga kuri Draakon röövis ta ning lukustas oma lossi. Pärast seda linnud lõpetasid laulmise, lapsed unustasid mis on lõbu ja naer ning kogu maailm vajus kurbusesse.
Üks julge noormees otsustas Päikese vabastada. Ta otsis terve aasta Draakoni lossi ning selle leides, kutsus Draakoni lahingule. Nad võitlesid kaua, kuid noormees alistas Draakoni ning vabastas kauni Päikese, kes tõusis taevasse ning valgustas kogu maailma. Kevad saabus, loodus ärkas ellu, inimestele meenus, mis on rõõm.
Kuid vapral noormehel ei õnnestunud kevadet näha. Tema soe veri voolas lumele ning viimase veretilga kukkudes, suri noormees saadud haavast.
Seal, kus lumi üles sulas, kasvasid valged lilled - lumikellukesed, kevadeteatajad.
Sellest ajast alates, inimesed punuvad 2 nööri valgete ja punaste lilledega maailma pimedusest ja kurbusest vabastaja auks.
Punane värv sümboliseerib armastust ilus ning mälestab hukkunud noormehe verd, aga valge - esimese kevadlille, lumikellukese puhtust ja tervist.

AJALUGU

Martsišori ajaloolised juured jäävad mõistatuseks, kuid arvatakse, et see pidustsus tekkis Rumeenia impeeriumi ajal, siis kui uut aastat tähistati 1. märtsil, jumala Marsi kuul, kes ei olnud ainult sõjajumal, vaid ka loodust taastava põllunduse jumal.
See kahenäölisus peegeldub martsišoris, kus valget ja punast värvi võib tõlgendada kui maailma ja sõja sümboleid.
Arheoloogilised kaevamised Rumeenias tõestavad, et amuletid, nagu kaasaegsed martsišorid, eksisteerisid umbes 8 tuhat aastat tagasi. Tollal tehti neid väikeste kivide kujul, võõbatud valge ja punase värviga ning neid kanti kaelas.
Esimest martsišori mainis Иордаке Голеску. Folklorist Симон Флоря Мариан kinnitas, et Moldovas ja Bukovinas koosnes martsišor kullastest või hõbedastest müntidest valge-punatsel niitidel, mida kanti kaelas.
Esimesed 12 kevadpäeva kandsid tütarlapsed samuti martsišore kaelas, kuid pärast sidusid kuni toonekure saabumiseni või esimese puu õitsemiseni juustesse. Seejärel seoti valge-punased niidid puule, kuid mündi eest osteti lambapiimast valmistatud juustu, ehk brõnsat.

TRADITSIOONID

Martsišori kantakse riietel, tavaliselt vasakul pool, terve kuu ning 31. märtsil võetakse riietelt maha ja tiputatakse õitsevale puuviljapuule. Arvatakse, et tänutäheks saadab toda inimest terve aasta vältel õnn. Usutakse, et kui soovida soov, ning marstišor puule riputada, läheb soov kindlasti täide.
Mitmetes Moldova linnades ja suurtes külades võib aprilli alguses näha martsišoridega ehitud puid.
Moldovas algab 1. märts iga aasta muusikafestivaliga "Мэрцишор". Esimene festival peeti 1967. aastal.
Mõnedes Rumeenia rajoonides kantakse martsišore vaid esimesed 2 nädalat, sest arvatakse, et see toob tervist ja heaolu.
Transilvaania suurtes külades seotakse martsišorid puudele, akendele ja koduloomade sarvedele, sest usutakse, et see peletab kurjad hinged eemale ning annab elutugevust.
Dobrušas, kantakse martsišore kuni toonekure saabumiseni aga pärast heidetakse see taevasse at õnn oleks suurem ja tiibadega.

Klassikaalslased kinkisid mulle 9. märtsil nende endi tehtud marstišori. Miks 9-ndal? Sest vaheaeg lõppes, ning oli vaja kooli minna.
Aga täna, riputasin puule.

Poolrasedad krevetid mulle ei meeldi.

Lady Gaga - I Like It Rough

....

2009-03-29T11:33:00.008+03:00

Pärast pudelit viina, läheb geograafia õpetaja paralleelsesse maailma.

Сосед Иван Аполлонович

Русский бытовой фильм ужасов

Кавказский алфавит

Русские профессии на английском языке

Разговор охранника и официанта

Mad world

2009-03-25T18:45:00.015+02:00

Istun kodus, vaatasin pisut South Park'i. Uups.. Nii see vene keel tuleb.
Pisut hiljem tuleb saade Секс с Текилой, kus biseksuaalne naine otsib omale partnerit.

Koolis oli tavaline päev. Keka õps on maniakk, kuid elab üle, keemia möödus vene keele grammatikat õppides (vähemalt üritades), inka on siiamaani kõige lahedam tund, mata jäi ära, kuna õps on haige.
Homme istun kodus, teen salatit, koristan ja üritan esseed kirjutada. Vene keeles. Huh, saab tehtud. Klassikaaslased kirjutavad matas töö. 3 tundi. Valmistuvad BAK'iks. Edu neile.

Vanemad paastuvad 40 päeva enne lihavõttepühi. Ehk siis, ei mingit liha, piimatooteid, võid... Midagi veel, kuid ei meenu.

Vend võttis millegipärast kõvaketta (või kuidas seda nimetatakse) arvutist välja. Tahan pilte vaadata. Urr.

22. märtsil sai orientatsiooniseminaril väljaminevatele vahetusõpilastele oma muljeid vahetusaastast räägitud. Muhedad sellid. Saame kambakesi veel mõne aja pärast kokku, neil on veel hunnikute viisi küsimusi.
Ning, üks väga armas ilus noor neiu tuleb Eestisse. Uraa!
Üks neiu olevat šokis olnud, kuna tean nii hästi vene keelt.

Sauna tahan! KOHUTAVALT! Moldovas on kah saunad, kuid pole mahti minna olnud. Vaatab, mis saab.

Lugesin pisut LAV'is olnud vahetusõpilase blogi. Sa püha kaerahelbepuder, üle 200 postituste. Muhedalt on kirjutanud
http://kirjeldus.blogspot.com/

Õues on praegu ilus. Päike loojas, tumedad pilved ning kauguses hele taevas.
Mõni hetk tagasi lõppes tormi moodi loodusnähtus. Kus alles tuli vihma ja lund. Tore, homme saab mudavallides jalutada.

Comedy Club'i sellide geniaalsus... Hihihiii. Laupäeviti ja pühapäeviti kell 10 õhtul saab end magama naerda.

Eestisse tulen sixpack'iga tagasi. Voh.

Mid Term '09 Bukarest, Rumeenia

2009-03-05T11:04:00.012+02:00

26.02 - 01.03

Students:

YFU Rumeenia

Sophie (Saksamaa)

Ronja (Saksamaa)

Johanna (Saksamaa)

Sophia (Saksamaa)

Mirko (Saksamaa)

YFU Kreeka

Hunter (USA)

Taylor (USA)

Devin (USA)

YFU Moldova

Daniel (Saksamaa)

Megan (Saksamaa)

Malle (Eesti)

Nicole (Saksamaa)

YFU Bulgaria

Paula (Saksamaa)

Crsitina (Saksamaa)

Klinta (Läti)

Teamers:
Razvan (Rumeenia)
Radu (Rumeenia)
Chara (Kreeka)
Vanya (Bulgaaria)
Lorina (Moldova)
Dorin (Moldova)

Need kohal oldud 3 päeva, need inimesed... Mitte kunagi ei unusta.

Ning nagu näha sakslased olid ülekaalus.

Kuidas me naersime, vähe magasime, sõime. Hihihiii...

Mida ma kohe kindlasti ei unusta, oli hetk, kui me istusime kõik ühes toas ja töötasime oma projektide kallal. (Meie, moldovlased, saime päev enne minekut teada, et on vaja teha projekt "My host country through my eyes")

Ning lihtsalt rääkisime. Peamised teemad olid Hitler ja maailmasõjad.

Magama pool neli. Äratus, kaheksa.

Olime nii positiivselt laetud, kõikjal olime koos, workshoppide ajal mängisime, "harjutasime" keeleväänajaid. Olen nüüd inglisekeelsetes kõva proff.

Millegipärast Rumeeniasse sõites kartsin seda seminari, isegi ei tea, miks või mida.

Naljaks mõelda, et leidub sõpru üle terve maailma. Ning kõigil peab külas käima. Eriti Ameerikas.
Ameeriklased olid erinevatest osariikidest, Hunter (ta on tüdruk) Arizonast, Taylor Alaskalt, Devin Texasest. Ning kõik osariigid on niivõrd erinevad. Kahjuks nemad Saksamaale YES'ile ei lähe.
Enamus, kes Rumeenias olid, ütlesid, et Ameerikas peab ära käima.

Tahaks nii paljust kirjutada, kuid ei suuda. Ei leia sõnu.
Pilt ütleb rohkem, kui tuhat sõna, seega, oodake pilte.

Vica ütles eile, et ostis meie lennu- ja rongipiletid juba ära. 26. juuni varahomikul lendame Saksamaale.

Manu Chao - Bongo Bong

Масленица. День защитника отечества.

2009-02-23T16:05:00.007+02:00

Pannkoogid ja koogid. Ka minu tehtud trüflibrownies.

Tähistasime kirjanduse tunni ajal, mis hakkab juba kombeks muutuma, "meestepäeva".
Küpsetasime kooke ja tegime meie klassi poistele muheda päeva.

Väike näitemäng oli, konkursse kui palju ja mõningad head õnnesoovid. Kõige lõpus video.

Muhe oli vaadata, mida nad varasematel aastatel teinud olid. Ja neile hea, pärast koolilõpetamist meenutada.

Millised emotsioonid, mõtted, naerupahvakud... Nii muhedad ja armsad inimesed.

Love you guys. You rock!

Te iubesc.

2009-02-14T19:05:00.010+02:00

Rohkem kui pool aastat Moldovas oldud, kuid alles täna käisin esimest korda ujumas.

Kaaluga on nii, et võtan juurde, siis jälle alla. Pole draamat, et 40 kilo raskem.

Midagi huvitavat pole juhtunud, kool, kodu, kool, kodu. Nüüd lisandub bassein.

Marina ütles, et olen armas ning Katja küsis: "Aga kas sa oled kuulanud, millist muusikat ta kuulab?"
Marina seepeale: "Vaga vesi, sügav põhi."

Vanaema Anna on praegu meiega ning eile tegime pelmeene. Hakkan tagasi tulles teile kartulipelmeene valmistama. Nii maitsvad.

Õpin veel plăcinte'sid valmistama ja мамалыга't ka ja ja... Otsin veel midagi huvitavat, mida Eestis ei leidu.

Pole teile vist maininud, kui palju maksvad ühistranspordipletid... Ärge ainult šokki minge.

Marsapilet 3 lei, sõida nii kaugele kui tahad.

Busiipilet 2 lei.

Trollibussipilet 1 leu.

Pidulaual vorstid, salatid, kalad, tomatid jne. Tundub, et sama nagu meil, kuid kui silmaga vaadata, on tunduvalt erinev meie omast.

Kapsalehtede sees riis, paprika sees riis. Paprika tehakse seest tühjaks, riis sisse ning seejärel potti, kus neid keedetakse. Hapukoorega on jube maitsev.

26-nda õhtul kell 5 sõidame rongiga Bukuresti. Kohal reede hommikul 6.30. Tagasi sõites sama lõbu.

Lähevad veel vahetusõpilased Bulgaariast, Kreekast ning muidugi Rumeeniast.

Ilusat Valentinipäeva!

С днём св. Валентиа!

Poets of the Fall - Psychosis

Poets of the Fall - Sorry Go 'Round

Poets of the Fall - All the Way / 4U

Jommajaaa

2009-01-30T21:11:00.013+02:00

Tulen koolist koju ja ukse juures, pingil, istub võõras, vanem naisterahvas. Ütleb tere päevast ning hakkab mingit imelikku juttu ajama. Kuna eriti ei tahtnud kuulata, jäid kõrva taha sõnad: jope, fašism, Riia, kalad, Jumal, tädi jne. Seosetu jutt.

Seitsmendatest ja kahesandatest tundidest pole halli haisugi. Tunniplaani muudeti ja kõik.

Eile oli geograafia. Sain esimese hinde. 10.

Rääkisin pisut Eestist.
Pindalast, ning kui palju sellest on meie metsad. Et maailmas oleme soode koha pealt teisel kohal, Soome järel. Ning Tuhala nõiakaevust ei saanud mitte kuidagi rääkimata jätta.

Eesti käsitöö, õllekruusid. Minu kindad, mis tekitavad sensatsiooni. Samamoodi nagu stressipall-tiss.

Mardi- ja Kadripäevast. Jaaniööst ja -päevast. Ning laulupeost. Samuti meie saunas käimise traditsioonist.

Sain aplausi osaliseks.

Aga oi kuidas ma olin närvis. Ning sellepärast lugesin kohutavate vigadega. Oeh.

Kolmapäeval oli avatud inglise keele tund. Teemaks armastus. Koduülesanne oli kirjutada, tõlkida, või mida iganes oskad veel välja mõelda, teemal armastus.

Valisin laulu "Ma tahan olla öö" ning tõlkisin inglise keelde.

Võtsin youtube'is oleva versiooni ning kohendasin, et ikka rütm oleks ja ilusti riimuks.

Siin ta on.

I want to be the night

Don't know, how are my deals with god,

but sometimes I feel like someone's helping.

That I can be here with you now,

and feel someone great caressing.

Strange stories are there in my heart,

nothing is like before, a bird I wish to be.

One hope so gently shining on me like a work of art,

becomes so much better now what I hear or see.

I want to be the night behind your window,

I want to be the curtain in front of the window,

I want to be pillow on which you sleep,

I want to be in the water deep.

I'd like to be the moss under you feet

and in the notebook your papersheet.

In the spring I wish to be your cold

and in the summer below the grass your toe.

In the autumn your test in chemistry

and in the winter your sled line, mystery.

Under your feet I wish to be the lawn

and at the bottom of your pocket to be drawn.

Olen loll. Uups

2009-01-26T19:34:00.019+02:00

Mäletate, tahtsin Rumeenia reisist videosi lisada, kuid kirjutasin, et mingi probleem... Njah, vajutasin vale "nuppu". Ehk siis, tahtsin videod piltide pähe lisada.

Adios.

2009-01-21T16:35:00.008+02:00

Meil on sooja vett! HURRAA!!

Täna vara-vara hommikul lendas Sarina koju. Eile õhtul siis istusime viiekesi YFU kontoris ja pugisime süüa. Shokolaadikomme, martsipaniküpsiseid jne, jne... Kõhu sai täis ja naerda.
Sel hetkel mõistsin kui karm saab olema lahkumine.
Kuid saan iga kord tagasi tulla. Nojah, 36 tundi Peterburist rongiga... Ei, lõbus saab olema.

Mõnda aega toimuvad meil seitsmendad, kaheksanda tunnid, kuna kooijuhtkond otsustas nii. Ning meil pole vaja 3 laupäeva koolis käia. Jehuu.

Süüa tahan.

I'm baack!

2009-01-18T13:29:00.011+02:00

Gaasipuudus. Sooja vett ei tule kraanist. Ning lapsed ei pidanud veel kolm päeva kooli minema, ehk, vaheaeg lõppes 15. jaanuaril. 3 nädalat vaheaega, vot nii.

Rumeenias... Pole elu sees nii palju naernud kui seal.

Mina, Vova, tema parim sõber Andrei, Andrei tüdruksõber Veronica ning Veronica onu Oleg ja tädi Sveta. Olime kohas nimega Lacu Roşu, Harghita maakonnas.

9 tundi. Edasi ja tagasi. Kuid kujutate ette, mägede vahel sõita. Vaatasin küll aknast välja ning ajasin pea kuklasse, kuid väheseks jäi. Ning veel pimedas... Tahan veel!!

Saabumise õhtul 70% "viina" proovida, cabana omanikult. Huh, kange kraam. Jube.

Omanik on venna ja tema sõprade tuttav. Vene keelt ei oska eriti, ning kuna mina ei oska rumeenia keelt sai inglise keeles vesteldud. Sain isegi ühe päeva tasuta olla.

Igal õhtul pisut veini ja "Comedy Club". Vene komöödia saade. Kel võimalus vaadata, soovitan.
Ning igaõhtune kohustus, Monopoly. Kahjuks ei võitnud mitte kordagi.

Esimesel päeval jalutasime niisama, Vova ja Andrei kukerpallitasid mäest alla.
Teisel päeval ronisime mäetippu... Oppaaa. Kes mäletab Šveitsi, Einsiedeln'i juures ronimist, unustage, Rumeenias oli hullem. 45-55 kraadisest kallakust üles ronida... Njah, arvan et 2 kilo läks kõigil maha. Ütlesin küll, et teist korda ma sinna ei roni, kuid kange tahtmine veel minna.

Vaade oli ilus. Ütleksin, et unustage Šveits ning minge Rumeeniasse.

Õhtul mängisime pantomiimi. Voval fantaasiat jagub, oskas teepakki näidata ning ka kondoomi.

Naerda sai kõhuvaludeni.

Järgmisel päeval lihtsalt jalutasime.

Viimasel päeval kelgutasime. Vovaga on võimatu kelgutada, ta sõidaks kasvõi puutüvest läbi. Mälestuseks sain sinika. Kuid naerda sai. Elame veel aasta kauem.

Pool neli oli vaja ärgata, seega mis mõttega magada. Kuid kolme ajal kukkusin.

Ning algas tagasisõit. Kõik. Finito. Damn it!

Tahtsin videosid üles laadida, kuid mingisugune probleem, ei tea. Ehk kannatate, kuni näeme.

Veebruari lõpus saan veel Rumeeniasse, keskaastaseminarile. Siis juba Bukaresti.

Breaking Benjamin - Forget It

Mõnus lugu.

Head uut aastat & Häid jõule!

2009-01-10T17:41:00.004+02:00

Eile kuulsin uudistest, et gaasivarud Chişinăus lõppevad täna hommikul. Päris otsakorral ei ole, gaasipliit veel funktsioneerib, lihtsalt külma vett pole ja küte on väiksema tempratuuri peale keeratud. Kuid, seni kui on elekter, on kõik korras. Aga, kui elektergi peaks "otsa saama" tuleb juurte juurde tagasi pöörduda, ehk lõke üles ja katel tulele. Kõik on lahendatav.

Uue aasta võtsin perega vastu, kodus. Oi jummel, nii palju süüa ja nii vähe inimesi: mina, vend, isa ja ema. Pavlik läks sõpradega suvilasse.
Kui uus aasta juba käes, tulid Vova sõbrad külla. Laulsid ja soovisid uuel aastal kõike head jne. Said vastutasuks raha.
Moldovas, kui 1. jaanuaril minnakse külla, tehakse samamoodi nagu me Kadri- või Mardipäeval. Igasugu õnne- ja tervisesoovid, riisi või vilja viskamisega ning antakse kas raha või maiustusi või mõlemat. Ainult siin ei riietuta vastavalt kas Kadriks või Mardiks.
Kas Eestis ka selline komme on..?

Jõule tähistasime vanaema juures, põhjas. Teate kui mõnusalt külm seal on. Ja lumi... Krudiseb jalge all. Tuli kuri mõte Eestisse postiga pisut lund saata.
Aga, jõulude aeg lauldakse ka. Ning samuti, raha, maiustusi antakse. Päris lahe.
Et ma ei unustaks, Moldovas on jõulud 7. jaanuaril.
Õhtu enne tagasisõitu, sai diskoteegis käidud. Midagi erilist pole, kuid muusika on hea ning rahvas muhe.
Aga, vanaema juurde sõites... Püha manna! Istusin vennaga tagapool, ukse juures, ning kui bussijuht ukse avas, enam kinni ei läinud. Sidus igasuguste nööride ja värkidega, kuid... Õõõh, külm!
Tagasi sõites olime targemad, istusime keskele. Sai head filmi vaadatud ja magada kah.

Huh, vaheag kestab minu jaoks veel terve nädal. Muidu peaks ma 12. jaanuaril kooli minema, aga sõidan hoopis venna ja tema sõpradega homme Rumeeniasse. Saab nalja.
(Klassijuhataja teab sellest ning tal pole selle vastu midagi ning Vica, YFU Moldova boss, on ka asjast teadlik.)

Ning Eestisse naasdes tahan TNT kanalit.

Originaalsete pealkirjade puudus.

2008-12-25T20:27:00.005+02:00

Jälle ma siin. Hah. Ei jäta ma teid rahule. Mitte kunagi. NEVEER!
24. detsembri hommikul oli maa valge. Nii mõnus oli kooli minna. Jep, kooli.
Kahe esimese tunni, информатика ajal vaatasin Stasi ja Seriojaga (häälda: Serjooša) filmi. Keegi tüüp kaotas süütuse.
Inka ajal laulsime. "Happy New Year", "Let It Snow".
Vaatasime muinasjuttu. Hihiii, naerda sai kõhuvaludeni. Olen geniaalsete inimeste sekka sattunud.
Matasse keegi ei läinud. Peale Stasi ja Serioja. Klassiõdedega nurga taha. Tegid suitsu. Pakkusid mulle ka, kuid ei, tänan. Koju, koju, koju.
Õhtuks lund eriti ei olnud. Läksin kirikusse, vend oli armas ja tuli minuga kaasa. See oli terve elu jooksul kolmas kirikuskäik. Kui külastused, ekskursiooni korras, välja arvata. Soe ja hubane katoliku kirik.
Häid jõule!
Täna hommikul oli maa taas valge, õhtuks lagunenud veeks. Kuid tuju oli rõõmus. Vendki mainis, et, näed, eile nii palju rääkisid lumest, täna saabus.
Kotlette praadisin. Kalakotlette, kui täpne olla.

Homme väike pidu, YFU kontoris. Kavatsen jõulumuffineid küpsetada. Ilma piparkoogi maitseaineta. Kas kaneel on piisavalt hea asendus?

Eile, koolis oli super. Pisidetailid, mis tegid selle päeva lihtsalt toredaks.

Marile, pigistan-su-silmad-koopast-välja kalli.

"Käib ringi päkapikk väikene, kel viiulivõti on käes..."

2008-12-23T20:03:00.006+02:00

Saime Transnistrias ära käidud... Nii paar nädalat tagasi.
Nagu oleks Moldova, samas ei oleks. Vene keel peamine, üüratu suur Lenini monument, lahe-lahe muuseum, Andy's Pizza. Muhedalt külm oli samuti, ilma kinnasteta ära ei elanud.
Nii hea, et sa Eestist villased käpikud ostetud.

Küsimus/Probleem Transnistriaga (ehk Dnestri-äärne Vabariik). Ta kuulutas end 1990 iseseisvaks, kuid on siiani rahvusvaheliselt tunnustamata. Tal on oma valitsus ning Moldovaga lausa piir. 1992. aastal oli Moldova ja Transnistria vahel konflikt, põhjustatuna Transnistria hirmust Moldova ühinemisega Rumeeniaga.
Veel on Lõuna-Moldovas asuv autonoomne territoriaalüksus Găgăuzia, kes samuti tahab iseseisvaks riigiks saada.

Etendus, kus pidin Headust mängima, jäi ära. Ka pardi osa jäi mängimata. Ei saanudki prääksuda...
Kuid, sain olla mustlanna. Selle rolli jaoks oli lokke vaja, ema siis eelmine õhtu tegi mulle. Hommikul lahti "harutades", vaatasin suu ammuli peeglisse. Ei tulnud nii välja, kui olin lootnud. Aga, kõik ütlesid, äge.
Kahe esimese tunni ajal, esmaspäeval, pidutsesime. Nalja sai. Ja tantsida. Ning eesti keeles laulda.
"Käib ringi päkapikk väikene, kel viiulivõti on käes, la-laa-la-la-la-la-la-la-laa..." Selle koha peal hakkasid kõik naerma. Hoiatasin ju neid, et mäletan vähe.
Kingi sain kätte. Pross, sisalikukujuline. Mulle nii-nii meeldib.

Õpetaja jälle kiitis mind, olen светлая (hele?!). Kinkisin talle Eesti likööri. Väike pudel, Vana Tallinn.
Ja nii need pudelid otsa said...

Egas midagi. Suurimad jõulutervitused Moldovast ning olge uuel aastal ikka tublid ja minu kallikesed, õppige hoolega ning saage parimad eksamitulemused.

?

2008-12-16T17:11:00.003+02:00

Üks hea põhjus, miks on tore kiilaspäine olla: keegi ei saa sind tutistada. The Benny Hill Show

11.11.2008 2:10 PM

2008-12-11T13:54:00.004+02:00

Ärkasin täna hommikul mõttega, et ei kirjuta inglise keele sessiooni (?!), kuid ... Homme kaheksaks kooli ning kribama. 2 õppetundi.
Klassijuhataja tahab teada, kui raske see minu jaoks on, seepärast kirjutan. Eks homme näeb.

See koolinädal on suht mõttetu olnud. Tunde praktiliselt pole olnudki, ainult need, milledes talvist sessiooni kirjutatakse. 1, 2 ajal iga päev kodus.
Järgmine teisipäev saan jälle 2 esimest tundi magada. Siis kirjutavad klassikaaslased rumeenia keele sessiooni (Nii kummaline sõna, aga ei tea kuidas tõlkida. Sõnaraamatus on ka teine seletus: istungijärk, kuid see veel hullem. Nagu kohtus oleks)

Vica, YFU Moldova boss, kirjutas sõnumi, rääkides, et homme 10.50 Ştefan cel Mare monumendi juures kohtume, mina, Megan, Daniel, Sarina ja Nicole ning läheme saksa raamatukokku, kuhu tuleb ka Saksa suursaadik. Daniel mängib klarnetit, tüdrukud lauluavad või loevad luuletuse jõuludest.
Aga, ma ei lähe. Mis mõttega? Saksa keelt ei mõika, rääkida oskan veel vähem.

Laupäeval algavad rumeenia keele kursused. Pühapäeval sõidame "keelatud maale" ehk Transnistriasse.

Avastasin täna, et mu klassis on venelasi, bulgaarlasi, ukrainlasi, moldovlasi. Eestlasi kah.

"Здравствуйте, я - Доброта"

2008-12-10T08:00:00.003+02:00

Я очень злая, поэтому пишу сегодня на русском. И ворчу тоже.
Время: 8 утра.
Первые два урока я сижу дома, потому что мои одноклассники пишут зимнюю сессию по математике. Удачи им.

В понедельник я также сидела дома, тогда они писали сессию по литературе.
(Oh sa püha manna! Enamus olid töö kodus valmis kirjutanud ning sessiooni ajal panid paberile pada. Ärge sellest mu kooli õpetajatele rääkige. Ma ei tohiks tegelikult kellelegi öelda. Aga, julged mu klassikaaslased on).
Я вообще могла оставаться дома. На физике я просто сидела и разозлила учительницу, когда спросила у соседа по парте, если я написала правильно на русском. Учительница приказала Стасу, моя соседа по парте, не мне, сить за первую парту. Оэх...
На математике не была. Мне было плохо.
Я отпросилась у учительницы:
"Могу я идти домой, я плохо себя чувствую?"
"Нет проблем," звучал равнодушной ответ.
Пошла домой и съела холодец из свинье и курицу, но я ела только свинину. Ммм...
В пятницу утром можно тоже сидеть дома а только два первых урока. Тогда одноклассники будут писать сессию по английскому.
Ой, забыла сказать. Ученики которые ходят в русские школы, пишут 5 экзаменов. Литература, Математика, Румынский, Английский и на выбор. Большинство людей выбрали географию.
Они сдают сессию зимой, в декабре, а летом, в июне, экзамены.

На прошлых выходных я и моя семья были у бабушки на севере. Там был ... Не знаю, как называется. Дедушка умерло пол года назад. Было много людей и священник, который утромпосвятил еду и людей. Мне был странный, потому что не знала что делать. Просто стояла и смотрела. Но ещё есть время на учиться. Зимние каникулы начинаются с 25 декабря до 12 января. Рождество празднуют 7-го января. Расскажу о этом когда верная время.
Нашла эту песню о чём говорила два письма назад.
"I've been around the world in the pourin' rain..." Люблю эту песню и фильм тоже.
В понедельник был фильм с Стивен Сигалом в главной роль. Павлик сказал что папа пожал ему руку.

(Слова, которые отмечены красным, исправили, добавили или перевили Лена и Аня, мои друзья. Я вчера написала это письмо. Слова, которые отмечены зелёным, я сама искала из словарь. Вот такой мой русский язык сейчас)

У меня есть роль в спектакль. Доброта.

Просто

2008-12-03T15:19:00.016+02:00

Juba detsember. Varsti jõulud. Uus aasta. Jne, jne...

Inglisekeelne versioon.

Sellelt koosseisult on veel lugu nimega Колыбельная. Super. Soovitan.
Ning ei, youtube'is pole sellest loost head versiooni.

Nautige.

"We stand side to side"

2008-11-30T12:12:00.010+02:00

Lõpetasin koristamise. Triikisin isa särke. Vaatasin Aladdin'i seiklusi. Muhe.
Eile nägin Madagaskar 2. Üks laul meeldib eriti, nime ei tea. Alex tantsib selle muusika järgi, seal kus too psühhopaadist vanamemm tahtis ta maha lasta.
Eile oli ka kohtumine, YFU kontoris, vahetusõpilaste ja peredega. Pidime valmistama oma riigi toitu. Tegin leivasuppi. Ei tulnud päris selline välja nagu peaks tulema. Inimestele kah eriti peale ei läinud. Sõin üksi, isuga.
Daniel ja Megan tegid salatit, Nicole kooki. Sarina ei teinud, käsi kipsis. Murdis sõrmeluu, palli põrgatades.

Alates reedest oleme legaalselt Moldovas. No, Nicole alates järgmise nädala kolmapäevast. Saab paberid siis, kuna ta saabus Moldovasse hiljem.
Oi, mis skandaali ta korraldas. Sai vihaseks ja vandus saksa keeles.
Naine, kes meile meie "paberid" (midagi ID kaardi sarnast + kollane immigrandikaart) andis, küsis, kas koolis õpetatakse teid sellises olukorras nõnda käituma.
Mul oli ta pärast piinlik. Ja ta peab kolmapäev üksi tagasi minema. Jube.
Ega eile YFU kontoris parem polnud. Ta hostvend näitas meile pilti, kuidas ta köögis askeldab ja oi, oi , oi... Käitus nagu metslane, ise sai 17.
Yes I know, I'm a little b***h, badmouthing. Kuid tõesti, on siis vaja nii käituda, väikese pildi pärast?!

Saksa keelest rääkides, hakkab ka mulle külge. Aasta lõpuks räägin kolme keele võrra rohkem.

Ajaloo tunnis oli teemaks näljahäda. Õpilased tegid ettekandeid, filme. Jube oli vaadata. Kondised, praktiliselt luu ja nahaga lapsed, vanemad. Ligi 200 miljonit surnut. Rõve.
Tänapäeval on, mille eest tänulik olla.

Sa püha müristus! Moldova pulm. (Sai seal paar nädalat tagasi käidud)
Alustuseks, laulatustseremoonia kirikus. Lähemalt sellest ei oska rääkida, kuna kõik külalised sinna ei lähe. Kuid tähistamas, ehk peol on kõik kutsutud külalised. Tantsitakse, süüakse.
Pruutpaarile antakse калач (kringlimoodi sai, leib), murravad pooleks, ning, see, kes saab suurema poole, on perepea.
Lõpupoole läheb huvitavaks. Нанаши (loe: nanašõ), eestikeelset vastet ei tea pakkuda, räägivad pikalt, õnnitlevad, ning seejärel hakkavad saalis pokaaliga ringi käima ja külalised samuti õnnitlevad ning panevad pokaali sisse raha. Sellega läheb kaua, kaua. Peale seda, viskab pruut pruudikmbu.
Pärast, võetakse pruudil loor peast ning peiul õis rinnust ja asetatakse noortele. Üldiselt usutakse, et nõnda tehes, nood abielluvad kiiremini.
Seejärel asetatakse pruudile põll ette ja rätt pähe, tähendades, et ei ole enam tüdruk, abielunaine. Siis tulevad vanemad, õed, vennad, külalised ning panevad neile tekke peale ning kingivad midagi, kodu jaoks. Kõige lõpus muidugi pulmatort ning lahtilõikamine. Üksteisele amps ning kõik.
Нанаши on kui kolmas pere pruutpaarile, vaimne toetus. Kui peres tüli, minnakse nende jutule, sest nad on neutraalsed, ses mõttes, et vanemad ju kaitsevad automaatselt oma last.

Kes pole veel aru saanud või ei tea, õpin venekeelses koolis. Kõik õppeained, peale inglise ja rumeenia keele, on vene keeles.
Moldovas on venekeelsed ja rumeeniakeelsed koolid. Nagu Eestis, eesti- ja venekeelsed.

http://www.youtube.com/watch?v=DRoZvHDlRHg&feature=related

2008-11-25T18:07:00.002+02:00

Meelde tuli.

Lasin Stasil (Austriapoiss) kuulata eesti muusikat. "Hakkame mehed minema" ning "Saaremaa vägimees", Metsatölli repertuaarist.
"Как эстонский Раммштеин, " tuli vastuseks
Eile, lisades orkutisse pilt, mängis mu muusika, ning vend kommenteeris: "Это вот так..." ja näitas pöial alla.

Сегодня просто был так отличная день. (Liisi, kas правилно?)

Fear Factory - Default Judgement (Lõpu poole nii mõnus.)

Marile

2008-11-23T16:23:00.004+02:00

Kella kahe ajal saabusime perega Põhja-Moldovast. Jep, jälle sai seal käidud. Seekord vanaemal külas. Ei tea mis linnas, küsisin, kuid aru ei saanud. Aga sinnasõit oli muhe, kuulates Modern Talking'ut.
Tähistasime храм'i. Tõlkes tähendab pühakoda kuid ... Kuid, kuid, hmm, kuidas öelda? Ei tähistata pühakoda päeva. Nagu Linnapäev, 14. oktoober, Kishinevis. Igal maakonnal on oma nn. Linnapäev, mida nad tähistavad. Tegelikult tähistab iga maakond oma pühaku päeva. Igal maakonnal oma pühak.
Oeh, lugesin kirjutatu üle ja ei saa aru, mida ma kirjutasin. Ehk teie saate.
Süüa sai palju. Palju, palju, palju. Ka juua oli. Koduveini, mmm. Ja konjakit. Brr, konjak ei meeldi.
Ka lund tuli. Algul koos vihmaga, ehk nõme, nõme lörts. Hilisõhtu poole oli maa külmunud ning pisut lund oli ka maas. Ning mõnusalt külm, 0 kraadi.

Reedel oli ajaloo tunnis teemaks II maailmasõda. Ning me tegime teatrit. Mõned vaatemängud (ka mina mängisin), luuletused ja laulud (laulsin samuti).

Aga, mina pidin ka luuletuse ette kandma. Eesti keeles. Otsisin, mis otsisin, ei leidnud. Klassiõde ütles pole midagi, räägi, et mulle meeldib muusika, täna ilus ilm, ainult et emotsioonidega.
Niipea kui klassi ette astusin, unustasin, et nad ei mõista eesti keelt. Ajasin neile pada, a´la: "Lendan kui vari üle taeva... ei leia päikest jne" Kui lõpetasin, tormiline aplaus.
Pärast Anja, klassiõde, rääkis, kuidas tehti: "Tššt, Malle räägib." ning kuidas kõik kuulasid ammulisui.
"Luuletuses" oli hetk, mil vaatasin aknast välja ning naeratasin, ning pärast õpetaja kommenteeris, et see hetk oli super. Lisaks sellele, eesti keel on ilus, meloodiline, ning mina oma uue soenguga klassi ees... Eks ma parasjagu punastasin.
Kuid nüüd pean ettekantud "luuletuse" vene keelde tõlkima. Asume otsingutele. Juba palusin Merike Vardjalt abi.
Need kaks tundi olid super. Pole enne midagi sellist näinud. Peab Eestis ka proovima.
Kui enne pole öelnud, klass kus õpin, on teatriline. Selles mõttes, et nad teevad etendusi, vaatemänge ja muud säärast. Klassi ees nad häbelikud pole. Mulle meeldib. Neilt võin nii mõndagi õppida.

Umbes poole tunni pärast lähen jälle sööma. La Plăcinte'sse. Tähistame Nicole'i sünnipäeva. Oeh, pean ujula üles leidma.

http://www.youtube.com/watch?v=EuBzKV6XgvA&feature=related
Vaadake.

Huh..

2008-11-11T17:26:00.002+02:00

Palju aega on möödunud, ka vaheaeg lõppes 2 päeva tagasi. Oeh, kuidas tahaks veel.
Aga, 2 päeva vaheajast veetsin Põhja-Moldovas, Soroca nimelises linnas. Külastasime kloostreid. Oi jeerum, neid on Moldovas kui seeni pärast vihma, ehk, väga palju. Kuid külastamist on nad väärt. Esiteks, iga klooster on omamoodi huvitav, ning teiseks, Põhja-Moldova on kaunis. Need, kes on käinud Šveitsis, Einsiedeln'is, võivad ette kujutada, milline on Põhja-Moldova. Päris sama ei ole, aga mulle meenus kohe Šveits.
Mis veel huvitavat... Isa murdis jalaluu, varsti pääseb kipsist.
Pühapäeval lähen moldova pulma, kõik räägivad, et see on omaette nähtus.
Neljapäeval ootab mind juuksur ähvardavate kääride ja punase värvi väljapesijatega. Hihihii..

Ilmad on külmad, talvejope selga tarvis ajada. Kuulsin, et Eestis sajab vihma, ning, et mõni päev tagasi oli suur torm olnud. Mul aga päike paistab, talv tulekul. Mis saaks veel parem olla?!
Hah, klassijuhataja arvas, et olen juba lahkunud. Ei saa nad minust niipea lahti.
Millega mul on kohutavalt vedanud, eksameid ma kirjutama ei pea. Vahepeal mõtlesin, et prooviks, aga klassijuhataja ütles, pole vaja. Seega 31. mai on viimane koolipäev. Praegu tundub see valgusaastate kaugusel.
(Aiky, kui sa vaid näeksid, mis sinu kingitud roosast "päevikust" on saanud.)

Ladi ridi ralla, pakane on valla...

JEHUU!

2008-10-25T22:09:00.001+03:00

Täna tähistasime, Megan, Daniel, Nicole ja mina, Megani sünnipäeva. Sõime kohas nimega Andy's Pizza, kuradi (vabandust) head pizzad, seejärel sõitsime trollibussiga Ştefan cel Mare kuju juurde. Hahaa... Megan arvas, et meil oli talle eriline üllatus plaanis, kui tegelikult läksime sinna ekstra sellepärast, et väike nali mängida.
Daniel küsis Meganilt: "Do you want to be my girlfriend?"
Oleksite pidanud ta nägu nägema... Sekund vaikust ja siis naerupahvatus.
Kuid siis, Megan: "Are you serious?"
Meie kord naerda.
Nojah, ümberjutustatud nali pole enam see, mis ta oli toimumise hetkel.

Kuid see pole põhjus, miks ma jehuutan. Pärast meie seiklust ootasime trollibussi (pool tundi ja rohkemgi), et koju minna, kuid ei kippu ega kõppu. Megan oli nii lahke, et maksis takso eest. 30 lei.
Kui taksojuht kuulis, et olen Eestist, läks jutt lahti. Tema ema oli eestlane, tema perekonnanimi on eestipärane (kahjuks ei mäleta), ta teab Oskar Lutsu ja tema teoseid, ta nimetas Jägalat, Maardut, Tartut. Ta hääldas mu nime õigesti. Siiani hääldatakse kas Molle (siis, kui end esmakordselt tutvustan), Malje (enimlevinud), Manna (üks ja ainus kord, kuid võimatu unustada), Malutška.
Tema sugulased on hetkel Moldovas (nad räägivad eesti keelt), ta ise tahab Eestisse kolida. Eesti keelt ta ei oska, kuid tahab õppida.
Mu tuju oli juba niigi laes, kuid siis läks veel paremaks, kui ta ütles: "Вы отлично говорите по-русски."
Saatus või kokkusattumus, kes teab.
Lihtsalt suurepärane päev.

Dagö - Püüa pilvi, sa ulatud nendeni

Oeh.

2008-10-20T18:14:00.000+03:00

Jälle siin.

Täna sain samuti varem koju. Ei suutnud mata kontrolltööd teha. Esimese tunni ajal vaatasin ja mõtlesin, kuid ei mõelnud välja ja läksin ära koju.
Ei tea kui kauaks aga hetkel on meil asendusõpetaja. Tema seletustest ei saa absoluutselt aru. Nagu sassis lõngakera, vot nii kirjeldan tema tehete lahendusi.
Üks tund läks klassivennaga riidu ("palus" tal tunnist lahkuda), kuna klassivend lahendas tehte oma moodi. Õpetaja ei saanud aru, kuidas üks või teine tehe käis. Jeerum.

Täna ühines meiega "uus" asunik. Niipalju kui ma aru sain, kolis ta eelmine aasta Austriasse aga naases selleks õppeaastaks, et kool lõpetada. Üritan rohkem uurida, miks, millal jne.
Ta meenutab pisut Brendan Fehr'i.

Segasumma Suvila

2008-10-19T16:34:00.000+03:00

Eile käisime, meie klass, 12 A ja 10 B, ekskursioonil Caprianas. Oi, seal oli külm, aga ilus (pilte vaadake orkutis).
Asutus mida külastasime, oli klooster. Rohkem ei tea rääkida, kuna "giid" rääkis rumeenia keeles.
Pärast istusime metsas, poisid tegid lõkke, sõime, jõime. Inimesed olid ostnud paraja portsu õlut ja paar "karpi" veini. Ega õpetajadki ei ei öelnud. Jep, ka õpetajad jõid veini. Vot see on lahe.

Reedel oli pildistamine, ning selle puhul klassiõde meikis mind. Kuna ta alustas tunnis ei jõudnud ta lõpetada, õpetaja pärast. Lõpetas fotograafi juures, kes kommenteeris: "Ega te pulmadeks valmistu, naturaalne ilusam."
Pärast klassipildi tegemist, küsis ta minult, mis linnas ma Eestis elan. Tuleb välja, et tema töö juures töötab eestlane, ning lisaks andis ta mulle konsulaadi numbri, kes räägib eesti keelt. Päev missugune.

14. oktoober tähistati Linnapäeva (hah, saime vaba päeva). Kesklinnas oli terve peatänav, see on Stefan cel Mare, pidustuste puhuks kinni pandud.
Pidustus nagu iga teine, tasuta stuffi, palju õhupalle (kahjuks ei saanud heeliumi sisse hingata aga nii väga tahtsin, ka sõbrad) ja inimesi, tantsu, laulu jne. Minu jaoks eriti huvitav ei olnud.
Aga vot 12. oktoobril oli. Esiteks, tähistati veinipäeva ja teiseks, mängisime, meie klass, City Quest'i. Mängu põhimõte on vihjete abil jõuda ühest puntist järgmisesse ja lõpuks kohtumispaika. Võistkond kus mina olin, kaotas. Aga ega see eriti tähtis ei olnud, 4 tundi nalja ja naeru, seda ei asenda miski.
Kuid karta saime ka. Nimelt, arvasime et üks vihjetest on ehitusplatsil väikeses punkris. Oi, kuidas me eksisime... Rahulikult otsime valget ümbrikku, kui järksu kargab nurga tagant välja koer ja ta ei olnud rõõmus meie sealoleku üle. Sellal kui teised kiiruga minema jooksid, ma loll, sõna otseses mõttes, tardusin. Kuid, sundisin end rahulikuks ja mõne aja möödudes koer kaotas huvi. Pole veel elu sees nii hirmul olnud.
Aga õhtul unustasin kõik. Ronisime seltskonnaga haiglakatusele ja nautisime vaadet. Õhtune Kishinev, wow (pildid jällegi orkutis). Õhtu/Öö lõppes ilutulestikuga Stefan cel Mare platsil.

Eelmine nädal rääkisin isaga (Eesti isaga), ning mainisin (loe: "kirjeldasin" Tarmot ja Annelit) sõna(ga) овцы (lambad). Palusin isal neile mitte tõlkida, kuid tuli välja, et temagi ei teadnud sõna tähendust. Hihi.

Coldplay - Speed Of Sound

Njah...

2008-10-10T15:01:00.000+03:00

Põnevat kirjandust, lapsed. (Õpetaja rääkis parajasti teise õpetajaga)

Enne ajaloo tundi kohustuslik. (Heegeldamine on ju ka ajalugu...?)

Jep. Just nii ongi.

2008-10-09T14:51:00.000+03:00

Sain täna varem koju. Õpetaja ei suutnud vaadata, kuidas ma tunnis niisama istun, sellal kui teised kontrolltööd teevad. Füüsikas. (Ei saanud Eestis füüsikast aru, ning siin veel vene keeles... Sama hästi võiksin Jaapani keele kursuseid võtta.)

Hommikul klassivennaga kooli minnes tuli jutuks bioloogia. Nimelt eelmine nädal kutsus õpetaja mind enda laua juurde, kuna mul on hinnet vaja. Vaatas minu vihikut, küsis küsimuse aga ma ei osanud vastata. Ning täna ütles Ruslan, klassivend kellega kooli läksin, et tema ja Stas ei teadnud küsimusele vastust isegi vene keeles, siis kuidas mina veel peaksin teadma.
Kõige halvemini lähebki bioloogias ja füüsikas. Lisaks veel rumeenia keeles, kirjanduses, geograafias, informaatikas. Üheteiskümnest tunnist kuues... Hi-hi-hiii.
Aga selline oli mu teine töö matas, kahe vääriline.

Kuid kolmas oli parem, neli. (Kui õpetaja juba kiidab, siis peab nii olema.)
Hindesüsteem on Moldovas ühest kümneni, 10 kõige parem. Jube süsteem minu arvates. Keeruline.

Kunagi ammu, eelmine nädal sai jalgpallimatšil käidud. Sellised on piletihinnad. Lei'des. Kes veel ei tea: 1 leu, 2 lei. (Ainsuse ja mitmuse värk)

Mäng oli ka huvitav, FC Zimbru vs. FC Olimpia (kui kellelegi ütleb midagi). Mängu 90-ndal minutil oli seis 2:0 FC Zimbru kasuks, mõni sekund hiljem 3:0, FC Zimbru võit.

Käisin Meganiga pargis jalutamas. Leidsime mitu huvitavat kirjutist. Need kirjutised on sillal, kus me suht kaua niisama istusime. Mõne aja pärast möödusid meist vist politseinikud, väga kindel ei ole, ja küsisid, kas meil ikka kõik korras. Nad ei olnud ainukesd, kes meid imelikult vaatasid.

Ja nii eluke meil veereb. Aeg-ajalt ikka nutame, et ei saa veel kõigest aru, tundides eriti, siis jälle rõõmustame, kui keegi meie vene keele oskust kiidab. Thumbs up.

Smash Mouth - I'm A Believer (Shrek Soundtrack)

...Nüüd oleme viiekesi, vahetusõpilased, kohalikud kuulsused. Meist oli lehes väike lugu. Kahjuks ma seda lehte ei leidnud, ning mis seal täpsemalt kirjas oli, ei tea. Ehk kunagi tulevikus.

Üht koma teist

2008-10-04T11:15:00.001+03:00

Lubasin küll, aga jah... Vend vaatas oma toas telekat ja õhtul läksin tantsima.

Nüüdsest on mul 2 korda nädalas tantsukursused. Samba, rumba, tšatša... Klassikalised tantsud.

Õpetajate päev. Noo, nagu iga teine. Erinev oli, et õpilased kes ei asendanud õpetajaid, pidid tunnis olema. Ning mõned õpetajad andsid ise tunde. Ning õpetajad said palju, palju lilli ja kinke. Arvan, et iga klass kinkis igale aineõpetajale midagi. Olin meeldivalt üllatunud.

Pildil ühed mitmetest klassikaaslastest: Олга, Серёжа, Наташа и Владимир (Вова).
Kasvujärjekorras, nagu Серёжа pärast pildi nägemist mulle osutas.

Татяна и Кристина. Toda väikest poissi ma ei tea. Koolikaaslane.

Mina asendasin inka õpetajat, tundi andsin 11. klassile. Sain alles eelmine päev teada, seega olin ettevalmistamata.
Rääkisime niisama maast ja ilmast. Mis on Eestis teistsugune ning mis eesti keeles teisiti. Jutuks tulid ka minu edasised käigud, mis peale kooli lõpetamist, kelleks tahan saada. Ning teate, mul tuli "hull" mõte hakata õpetajaks. Mida arvate?

Sellega vaatasime füüsikas "filmi" ehk slideshow'd.
Hi-hi-hii.

Лена и Аня.

Никита, Света и Руслан (ta näoilme on hindamatu).

Arvan, et olen Moldova sääskedele allergiline, sest nägu ja käed on vastikuid sügelevaid punne täis, mis ei taha haihtuda.

Ning vabandan piltide kehva kvaliteedi pärast.

Massive Attack feat. Tricky - Karmacoma

Hi-hi-hii.

2008-09-30T21:50:00.000+03:00

Täna kooli minnes, küsisid koolikaaslased minult, mitu aastat peame meie Eestis koolis õppima. Aga mina oma superkõrvadega kuulsin, mitu õpilast meil koolis on. Võite nende nägusid ette kujutada, kui vastasin 700.

Suitsumärguanne Moldovast.

2008-09-26T18:33:00.000+03:00

Ну привет! Герти сказала мне я нужно обновлять мой blog, тому что люди смотрят сюда каждый день. Ну ладно, попробоваю.

Vabandust, aga olen laisk. Väga tihti ei saa kirjutada, midagi põnevat iga päev ei juhtu ning alati ei saa arvuti taha ka, mul on 2 vanemat venda ning arvuti pesitseb nende toas. Kuid, täna on õnnis päev, mõlemad väljas ja mina aurava supikausiga vallutasin arvuti.

No nii, täna oli spordipäev. Kui seda võib spordipäevaks nimetada... Pidime ainult jooksma. Ühe ringi. Pargis. Rohkem kui km, vist (ei tea pikkust). Minu aeg oli 3:45 (see on minutid ja sekundid, mitte tunnid ja minutid), tagantpoolt esimene. Kuid, olin oma klassist ainukene tüdruk. Ning millegipärast ei käi paljud inimesed kehalises. Ainult 9, 24-st. Kehitan selle peale vaid õlgu. Aga kehaline on tüdrukutel ja poistel koos.
Nostalgia on, kuna siin kasutatakse klassipäevikut. Mõned ütleksid selle peale kiviaeg.
Minu koolis, Dmitri Kantemir, on samuti 3 korrust, kuid trepid ei ole nii hirmuäratavalt pikad ja laiad, ehk, peale kehalist jõuab ka kolmandale korrusele "roomata".
Söökla on ... Njah, meil (mõtlen TÜG'i sööklat) on kõvasti parem ja korralikum, seega, pole vaja viriseda. Ja lõunasöögiga on samad lood. Moldovas saavad tasuta süüa vaid 1.-4. klasside õpilased, kuid ainult tass teed ja saiake. Kui tahad rohkem, pead makasma 10 lei (26. septembri seisuga 1 леу=1,0346 krooni, andmed http://www.eestipank.info/frontpage/et/) ja saad seda, mis menüüs. Olen näinud salatit ja suppi, rohkem ei tea, kuna käin sööklas harva. Aga, kui mu klassikaaslased kuulsid, mida me selle raha eest süüa saame, oldi imestunud. Jällegi, pole vaja viriseda.
Mis mulle kohutavalt nalja teeb: kui ütlen, et eesti keeles on 14 käänet, teevad inimesed suuri silmi ja näevad välja nagu tahaksid pikali kukkuda.
Teadmiseks, vene keeles on 6, ning rumeenia keeles ainult 4 käänet. Vot nii.

6. septembril toimus YFU Moldova sünnipäevapidu. Sai õnnelikult kümneseks. Kõik oli super ja lahe (pildid orkutis), ainult et, minu esitlusega pidi kõik nässu minema.
Esiteks, videod ei mänginud, seega jäid ära: Kodulaul - Filmist Nukitsamees, Nõiakaev, Ojari tants (meedialaagri nali), Noorte Tantsupidu ning "Ta lendab mesipuu poole" (Üldlaulupidu). Nähti ainult millised mehed enne jõuluvana ringi jooksid, Eesti loodust, käsitööd ja õllekannusid. Niipalju siis Eesti tutvustusest.
Aga kõik olid julgustavad öeldes, et mu vene keel oli super ning et Eesti loodus on imeline.
Jep, vene keel on parem, saan enamusest aru, kuid mitte veel kõigest. Normaalselt rääkida veel ei oska, kuid järjest paremini läheb.

Nädal aega hiljem käisime mina, Megan, Daniel ja Nicole polikliinikus. Igasugu teste tehti: kopsuröntgen, näpu otsast verevõtt ning hiljem ka veenist. Ja mina õrnake nutsin. Nagu varem kirjutasin, mulle pole nõelad kunagi meeldinud.
2 päeva ei pidanud koolis käima. Hi-hi-hii.
Hinnetest, olen saanud 10, 9, 8, 7 (Moldovas pannakse hindeid 1-10ni). Ajaloos rääkisin Eesti majanduslikust arengust 20. saj. II poolel. Vene keeles loomulikult, kuigi mõningate (khm) vigadega. Endalgi oli huvitav lugeda, mis Eestis peale Nõukogude Liitu ja selle ajal toimus.
Inglise keele tundidest pole mul vaja rääkida, nendes läheb kõige paremini. Matemaatika nagu matemaatika ikka, valemid, valemid, valemid. Keemias vana tuntud teema, kirjandusest ei mõika mõhkugi, bioloogia õpetaja uriseb mu peale ja küsis klassikaaslastelt: "Почему она здесь, если она не понимает по-русский?"
Njah, väikese põntsu pani mu õpihimule aga elasin üle. Всё уже отлично.

Järgmine reede õpetajate päev, eks näen mis nalja saab. Ja ma luban, et kirjutan sellest päevast kohe, kui koju jõuan. Kuigi arvan, et saab olema nagu Eestis.

Üks päev köögis süües tänu Pavlile (vanim vend) naersin südamest. Meie jutt läks sellele, et oleksin 100-kilosena väga ilus. Ja seda ütlesin mina.
Ning klassivennale tegin krokodillipatse (tean neid ainult selle nime all). Juba tahab veel.
Klassikaaslased üldse on segased. Nagu mina.

Максим - Научись летать

Megan, Saksamaalt, tervitab teid kõiki.

Oo, armas kooliaeg.

2008-09-03T14:39:00.000+03:00

Huh, 1. september möödas... Kõik olid ilusalt must-valges, seda just iga päev ei näe. 1. klassi juntsud ootasid nii armsalt, millal saaks klassi... Armas. Meenus ka enda päris esimene 1. september. Kui palju aastaid tagasi see oli. Jaa, aeg lendab...
Aga see selleks, meenutuste rajalt tagasi pärisellu. Koolis on kohustuslik must-valge riietus, ja ma olen siiani meeldivalt üllatunud, et poisid kannavad ülikondi. Ja kuidas õpilased tunnis käituvad... Kui õpetaja palub midagi teha, siis nad ka teevad, mida paluti, ei hakka vastu vaidlema, nagu teevad metslased Tabasalu Ühisgümnaasiumi 12. klassis (aga ma armastan neid metslasi siiski).
Ma hull, nagu Adrian YFUst mulle ütles, olen 12. klassis. Meie mõistes 12 C ning me õpime reaalaineid. Muhedad inimesed. Nii, kui poisid kuulsid, et oskan inglise keelt perfektselt (enda arvates olen ma proff), tahtsid kohe sõbrad olla, koduseid ülesandeid ju vaja teha. Täna oligi inglise keele tund, tuju läks kohe paremaks, sest ma sain aru, mida ja millest räägiti. Eelnevad tunnid olid kohutavad, ülivähe suutis mu aju registreerida. Kuid õpetajad on arusaajad ja hetkel ei piina mind paljuga. Aega on.
Saluut Kaiderile, me peame palju kirjutama. Palju.
Hahaa, nüüd on kõige parem osa... Päevas on maksimaalselt 7 tundi, hetkel kolmel päeval nädalas 6 tundi. Seega, olen 2-3 ajal kodus (mu kodu on koolist 5 min. kaugusel).
Hea tunne on olla, ei kahetse tehtud otsust. Mulle meeldib siin olla, isegi rohkem kui Eestis... Ning mu vend oli nii armas ja põhjendas minu eest, miks. Siinsed inimesed on avatumad ja sõbralikumad, kui midagi ei meeldi, siis öeldakse kohe välja, kasvõi keset tänavat karjudes. Inimesed näitavad oma tundeid ja emotsioone, ei hoia endasse ning kogu veel juurde, et saaks mingi aeg kõik välja plahvatada. Olen kodus.
Praeguseks kõik, lähen eestikeelseid pahu sõnu kirja panema. Armsad klassivennad tahavad eesti keelt õppida.

Filmist Nukitsamees - Kodulaul

P.S. Vabandust, et seekord pilte pole. Järgmine kord. Või siis näete koolilehes.

Hmm

2008-08-19T17:05:00.000+03:00

Täna sain Danielilt, vahetusõpilaselt Saksamaalt, sõnumi, milles ta küsis, kas ma pean ka haiglasse minema vereproovi andma. Mul jäi suu lahti, sõna otseses mõttes.

Mulle pole nõelad kunagi meeldinud. Väljaarvatud need, millega tikkida ja õmmelda saab.
Kuid positiivne külg on see, et kui peaksingi minema, saan oma veregrupi teada. Juhuuu! Järjest mu unistused täituvad.
(Loodan, et mind imelikuks ei peeta.)
Aga, see selleks. Tahate mu tuba näha? Palun.

Sellal, kui video was uploading, kontrollisin ega ma lepingut ei riku. Minu arusaamist mööda on kõik korras.

Kõik rotid ja padjad ja Brunod ja ... (Aiky kingitused) on kaasas ja oma koha peal (mõned loomulikult peidus). Diivan käib lahti, seega ruumi laiutamiseks on. Ning Vana Tallinnad ootavad uusi omanikke, kuid sellega pole muret, 6. septembril on YFU Moldova 10. sünnipäev. Midagi Eestist ju ka vaja viia.
Seoses sünnipäevapeoga, on vaja Eestit esindada. Kavatsen alustada lõiguga Nukitsamehest, koht, kus lauldakse Kodulaulu ning lõpetada 2007. aasta laulupeo videoga, "Isamaa ilu hoieldes". Kuid mida veel? Olen end lolliks mõelnud.
Mis on Eestile ainuomane? Midagi naljakat? (Heh, Gerti soovitas rääkida, kuidas me õlut teeme. "Ikka võtab muigama kui eesti neiu kõigi ees õllest rääkima hakkab :D,") Midagi, mis teistele tundub imelik, et meil see või teine on?
Sõbrad on vastanud erinevalt: Viljandi Pärimusmuusika Festival, kama, hapukapsad, leiva rasva sisse kastmine...
More ideas? Anyone?

Läinud pühapäeval sain kodutehtud pelmeene. Mmm! On ikka midagi muud, võrreldes nende sügavkülmutatud käkerdistega. (Vabandust, kui riivasin kellegi tundeid.)
Aga täna ja eile öösel oli üle pika aja jahe. Nii hea oli hommikul ärgata kuival padjal. (Tavaliselt higistan pea kuivaks.) Ning vihm... Oeh. Kolm-neli korda on vihma tulnud, enamasti suure mürtsu ja kärtsuga. Ehk äikesega. Ning hetketemperatuur +28. "Soe", või mis?

Vaade rõdult vasakule ja paremale. Muhe. (Ütlesin ju, et siin on palju puid)

Kahju, et viinamarjad meie rõduni ei kasva. Ainult köögiaknani, aga aknal on võrk ees.
Kuid viinamarjadest ja puuviljadest üldse võid end lõhki süüa.

Enrique Iglesias - Can You Hear Me

Все, увидемься следующий раз.

"Home alone" Moldova versioon.

2008-08-13T14:08:00.000+03:00

"What are you doing here? You came too early."

Need olid esimesed sõnad, mida kuulsin Stela suust. Стела, моя сестра. Tõesti, lennuk saabus ligi 45 min. varem, kuid kõik olid rõõmsad, et kohale jõudsin.
Alustuseks tutvusin Moldova temperatuuriga... Huh, palav, üle 30 kraadi. Teed on konarlikud, "pisut". Tänavatel vedeleb prügi, väga palju leidub hulkuvaid, kodutuid koeri, kasse ka, aga mitte nii palju.
"Moldova is the poorest country in Europe but rich people live here, " ütles Vova (мой брат). Tõsi, tänavatel liiklevad maasturid, BMWd jne. Ja yuppiesid on palju näha. Ning, kui kortermaja võib väljast näida vana ja lagunenud, siis korterid on väga korralikud ja hubased. Nagu öeldakse, välimus on petlik.
Turvavöösid ei kinnitata, kiivreid ei kanta, linnasiseselt sõidetakse 70, 80 km/h (piirkiirus 60 km/h), autosignaali kuuleb palju... Ehk, jalgsi liigeldes tuleb väga tähelepanelik olla. Väga. Kuid sellegipoolest, mulle meeldib, meeldib, meeldib. Inimesed on avatud, soojad, spontaansed, suhtlemisaldid. Ja ega Eesti nii tundmatu pole, vanemad inimesed teavad Vana Toomast, Tartut, Tallinnat samuti. "Klassika!" ütles üks vanem meesterahvas, kui kuulis Georg Otsa nime. Mõned on Eestis sõjaväes teeninud.
Mida ma esimest korda kuulsin, oli et Kishinev is the capital of green Euroopas. Kuid selles ma ei kahtle, sest siin on tõesti palju, palju, palju puid.

Eelmine nädalavahetus läksime mina, ema, isa ja Vova Kishinevi lähedale maale, linnast välja kalastama. Aga kala ei näkanud, ega nad öösel nii väga näljased ole ja Une-Mati käib neilgi külas.
Kuid milline vaade avanes... Mmm.

Enamuse õuduseks... AJALUGU!
3. ja 4. augustil toimus algusaasta seminar, kus meile (peale minu on Moldovas 3 Saksamaalt pärit vahetusõpilast, ülitoredad inimesed) räägiti Moldova ajaloost, koolisüsteemist, poliitikast jne. Ajaloost on kõige ägedam Stefan cel Mare; tüüp võitis 47 lahingust 45, ja peale igat võitu ehitas kloostri. Вот так.
Seminari kõige meeldejäävam tegevus oli aardejaht. Et aare kätte saada, pidime tantsima horat, Moldova rahvustantsu. Keset tänavat. Hora pole vaikne tants... Ja me pidime inimestelt küsima... Kuid leidus paar julget, kes nõustusid 4 noort aitama.
Kunagi lisan siia ka video... ;D

Löpetuseks: Metsatöll feat Chalice - Hakkame mehed minema. xD

Ning jah, hetkel olen üksi kodus, kuid aknast sisse ronivaid kriminaale pole. Elan siiski 5. korrusel.
Ja ämblikmeest ei eksiteeri.