"Käib ringi päkapikk väikene, kel viiulivõti on käes..."

Saime Transnistrias ära käidud... Nii paar nädalat tagasi.
Nagu oleks Moldova, samas ei oleks. Vene keel peamine, üüratu suur Lenini monument, lahe-lahe muuseum, Andy's Pizza. Muhedalt külm oli samuti, ilma kinnasteta ära ei elanud.
Nii hea, et sa Eestist villased käpikud ostetud.

Küsimus/Probleem Transnistriaga (ehk Dnestri-äärne Vabariik). Ta kuulutas end 1990 iseseisvaks, kuid on siiani rahvusvaheliselt tunnustamata. Tal on oma valitsus ning Moldovaga lausa piir. 1992. aastal oli Moldova ja Transnistria vahel konflikt, põhjustatuna Transnistria hirmust Moldova ühinemisega Rumeeniaga.
Veel on Lõuna-Moldovas asuv autonoomne territoriaalüksus Găgăuzia, kes samuti tahab iseseisvaks riigiks saada.

Etendus, kus pidin Headust mängima, jäi ära. Ka pardi osa jäi mängimata. Ei saanudki prääksuda...
Kuid, sain olla mustlanna. Selle rolli jaoks oli lokke vaja, ema siis eelmine õhtu tegi mulle. Hommikul lahti "harutades", vaatasin suu ammuli peeglisse. Ei tulnud nii välja, kui olin lootnud. Aga, kõik ütlesid, äge.
Kahe esimese tunni ajal, esmaspäeval, pidutsesime. Nalja sai. Ja tantsida. Ning eesti keeles laulda.
"Käib ringi päkapikk väikene, kel viiulivõti on käes, la-laa-la-la-la-la-la-la-laa..." Selle koha peal hakkasid kõik naerma. Hoiatasin ju neid, et mäletan vähe.
Kingi sain kätte. Pross, sisalikukujuline. Mulle nii-nii meeldib.

Õpetaja jälle kiitis mind, olen светлая (hele?!). Kinkisin talle Eesti likööri. Väike pudel, Vana Tallinn.
Ja nii need pudelid otsa said...

Egas midagi. Suurimad jõulutervitused Moldovast ning olge uuel aastal ikka tublid ja minu kallikesed, õppige hoolega ning saage parimad eksamitulemused.